Otsingu tulemused

Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas. Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid

Ehitushinnaindeks langes 2010. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,9%, teatab Statistikaamet. Võrreldes tänavu II kvartaliga tõusis ehitushinnaindeks 1,2%.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 8% ja import 12%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas nii mineraalsete toodete kui ka mehaaniliste masinate ekspordi ja impordi suurenemine.

Ootuspäraselt on töötavaid noori kõige vähem talvel ja aktiivseim töötamisperiood on suvel. Statistikaameti andmetel töötas 2016. aastal III kvartalis (juuli, august, september) 15–24-aastastest 41%, mis oli noorte puhul viimase 15 aasta kõrgeim tööhõive määr.

2012. aasta veebruaris kasvas kaupade eksport Eestist jooksevhindades 16% ja import Eestisse 25% võrreldes eelmise aasta veebruariga, teatab Statistikaamet. Impordi kasvu mõjutas kõige rohkem kütuste ning transpordivahendite sisseveo suurenemine.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 8,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.

Vabariigi Valitsuse tellimusel teeb statistikaamet koos Telia, Tele2 ja Elisaga anonüümsetele mobiiliandmetele toetuvat liikumisanalüüsi. Märtsi tulemused näitavad, et 11. märtsil kehtestatud lisapiirangute järel liikumine mõnevõrra vähenes, aga viimasel 10 päeval on liikumine taas aktiivsem.

Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,13 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,16 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Eksportkäive pole varem kuises arvestuses nii suur olnud.

Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendipunkti võrra.