Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvamajanduse arvepidamine

Valdkond
Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb. Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid. Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest; kogurahvatulust; tootlikkuse näitajatest; sektorite

Abielud ja lahutused

Valdkond
Eesti inimesed väärtustavad perekonda. Abielu on traditsiooniliselt seotud kooselamise ja laste saamise ning kasvatamisega. Aasta-aastalt on registreeritud abielude kõrval üha enam ka teisi perevorme, näiteks vaba kooselu, üksikvanemaga pere, kärgpere. Alates 01.01.2024 on Eestis võimalik sõlmida abielu ka samasoolistel paaridel. Abielude ja lahutuste statistikast saab teada, kui palju Eesti inimestest abiellub; kui palju mehi ja naisi abiellub mitmendat korda; kui palju paare lahutavad abielu; kui vanad on naised ja mehed esimest korda abielludes. Pered, kus lapsevanemad on abielus, püsivad

Muusika

Valdkond
Eesti muusikakultuuri üheks olulisemaks sümboliks on laulupeotraditsioon, mis sai alguse 1869. aastal ja on tänaseni rahva ühtekuuluvuse tugev väljendus. Populaarsed on ka rahvusvahelised kontserdid ja festivalid. Eesti eripalgeline ja kõrgel tasemel muusika, tunnustatud heliloojad, dirigendid, interpreedid ning muusikaürituste korraldajad on pälvinud tähelepanu kogu maailmas. Kultuuris osalemise uuringu andmetel käib elavat muusikat aasta jooksul nautimas iga teine Eesti elanik. Kultuuris osalemise uuringust saame teada: kui tihti Eesti inimesed kontserte külastavad; kui palju on Eesti

Üksikvanematest Eestis

Kuupäev 30.01.2014
Artikkel
2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Transport

Valdkond
Igapäevaste liikumisvõimalusteta maailm on kujuteldamatu. Eestlaste toidulauale saabuvad banaanid Costa Ricalt, meie puitmööbel aga jõuab nii soomlaste kui ka rootslaste koju. Me vahetame infot, reisime ja liigume ringi rohkem kui eales varem ühest linnajaost teise, maalt linna, riigist riiki. Hea transpordisüsteem on tänapäevase elu- ja ettevõtluskeskkonna oluline osa. Peamised transpordiliigid on järgmised: maismaatransport (ehk tee- ja raudteetransport); veetransport; õhutransport. Transport mõjutab väga palju peaaegu kõiki majandusharusid ja teenindussektorit, mille käekäigust ja

3. Tervis ja heaolu

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Tervis ja heaolu“ keskendub tervise kvaliteedile, mis mõjutab inimeste heaolu kõige otsesemalt. Tähtsad küsimused on, kuidas parandada seksuaaltervist, tagada emade ja imikute tervis, tõkestada nakkushaiguste levik ning kindlustada turvalise, kvaliteetse ja taskukohase arstiabi kättesaadavus. Suurendada tuleb teadlikkust haigustest ja senisest rohkem pöörata tähelepanu ennetustegevusele. Enam tuleb ennetada ja ravida kahjulikke sõltuvusi, sealhulgas narkootikumide kuritarvitamist ja suitsetamist. Väga olulisele kohale seatakse liiklussurmade arvu vähendamine. Eesti säästva

1. Majanduslik toimetulek

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Majanduslik toimetulek“ keskendub vaesuse kaotamisele, vähendades seda sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamise, tööhõive ja sissetulekute suurendamise kaudu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud eesmärgi vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende meeste, naiste ja laste osatähtsust, kes riikliku määratluse kohaselt kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes. Vaesuse kaotamise meetmetena nähakse haavatavate sotsiaalsete rühmade sotsiaalkaitset, sh piisavat toimetulekutoetuste- ja pensionisüsteemi. Oluline on pöörata tähelepanu nende inimeste sotsiaalsele kaitsele, kes elavad

Eesti majandus langes möödunud aastal 1,3%

Kuupäev 01.03.2023
Artikkel
Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1%. Jooksevhindades moodustas SKP 10 miljardit eurot.

9. Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon“ keskendub taristu rajamisele ning industrialiseerimisele ja innovatsioonile, mis on majanduskasvu suurenemise kolm olulist alustala. Kui nendes valdkondades tegutsetakse vastupidavust, kaasamist ja säästlikkust silmas pidades, toetab majanduskasv jätkusuutlikku arengut. ÜRO tegevuskava 2030 eesmärkide hulgas on seatud eesmärk suurendada tööstuse osatähtsust tööhõives ja sisemajanduse koguproduktis, kõnealune näitaja peaks kahekordistuma vähim arenenud riikides. Tegevuskava näeb ette parandada finantsteenuste kättesaadavust