Otsingu tulemused

Augustis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37% ja import 34% eelmise aasta augustiga võrreldes, teatab Statistikaamet. Eksport Rootsi suurenes 67%, import Rootsist aga kahekordistus.

Statistikaameti andmetel langes ehitushinnaindeks 2009. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga 10,0%. 2009. aastal langes indeks 8,5%. Ehitushinnaindeks langes 2009. aasta igas kvartalis eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes ja seetõttu oli languses ka aasta keskmine indeks. Aasta keskmise ehitushinnaindeksi langus võrreldes eelmise aasta keskmisega oli alates 1995. aastast esmakordne. Indeksi langust nii IV kvartalis kui ka aastas keskmiselt mõjutas peamiselt tööjõu odavnemine. Loe veel

Tööstusettevõtted tootsid 2011. aasta aprillis 32% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Tootmine näitas 30%-list kasvu eelmise aasta sama kuuga võrreldes kaheksandat kuud järjest.

Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta aprillis 18% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet.

Tänavu augustis oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 1,6 miljardit krooni, samas oli kaubavahetuse bilanss positiivne ehk eksport suurem kui import viie peamise sihtriigiga, teatab Statistikaamet.

Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,4 miljardi ning imporditi 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Veerandi kaubavahetusest moodustasid naftasaadused.

Tööstusettevõtete toodang oli 2009. aasta juulis 28% väiksem kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta lõpus alanud tööstustoodangu langus jätkus ka juulis.

Tööstusettevõtete toodang vähenes 2009. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes 30%, teatab Statistikaamet.

Elektri kogutoodang oli 2012. aastal ligi 12 teravatt-tundi, mis on 7% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Elektrienergia toodang taastuvatest energiaallikatest suurenes varasema aastaga võrreldes ligi neljandiku.

Nii mõnigi leiab, et eestlased on metsarahvas. Statistika järgi on Eestis metsaga kaetud rohkem kui pool pindalast, seega võib eestlasi metsarahvaks pidada küll. Ometi ei tähenda see elukohaga seotud nähtust, vaid kirjeldab pigem hingeseisundit: tõeliselt metsas elab kaduvväike osa eestimaalasi. Rohkem elatakse linnades.