Otsingu tulemused

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2015. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 6% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid teist aastat järjest.

Eesti veondusettevõtted teenindasid eelmisel aastal sama palju sõitjaid kui 2017. aastal, ning veetud kauba kogus tonnides suurenes 2%, teatab Statistikaamet.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2015. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 5% vähem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenesid ehitusmahud 10%.

Septembris kasvas kaupade eksport jooksevhindades 41% ja import 35% eelmise aasta septembriga võrreldes, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas eksporti ja importi masinate ja seadmete kaubavahetuse märkimisväärne suurenemine.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 28% rohkem, Eestis suurenes ehitustegevus 29%, teatab Statistikaamet.

Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti jõudis Eestis 2010. aastal uue tähiseni — 1,63%, aasta varem oli näitaja 1,43%, teatab Statistikaamet. Paranenud tulemuse oluline mõjutaja oli õlitööstus ja seal tehtud investeeringud tehnoloogiliseks arenduseks.

Kaupade eksport kahanes 2016. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 11%, kuid kaupade import kasvas 2%, teatab Statistikaamet.

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2010. aastal täpsustatud andmetel 0,2% ja võlatase 6,7% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu

Nii mõnigi leiab, et eestlased on metsarahvas. Statistika järgi on Eestis metsaga kaetud rohkem kui pool pindalast, seega võib eestlasi metsarahvaks pidada küll. Ometi ei tähenda see elukohaga seotud nähtust, vaid kirjeldab pigem hingeseisundit: tõeliselt metsas elab kaduvväike osa eestimaalasi. Rohkem elatakse linnades.