Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Loe kindlasti! Möödunud suve 9 populaarsemat blogipostitust

Blogi
Postitatud 14. september 2021 14:05

Kriis inimeste rahakotis, ränne, laste sünnid, korterite põud Eesti kinnisvaraturul – need on teemad, mis kütsid möödunud suvel Eesti statistikaelus kõige rohkem kirgi.

  1. Millal jõuab kriis leibkondade rahakotti?

    Kriisijutud on kestnud üle aasta, kuid paljudele võib majanduskriis jääda vaid pealkirjaks meedias. Reaalsuseks saab see alles siis, kui seda oma rahakoti peal kogeda. Kas ja kuidas mõjutab kriis inimeste majanduslikku heaolu?

    Loe edasi siit

    Millal jõuab kriis leibkondade rahakotti?
  2. Eestisse rändab üha enam Ukrainas, aga ka Indias sündinuid

    Viimaste aastate rändestatistika näitab, et Eestisse saabub elama rohkem inimesi, kui siit lahkub. Kuna loomulik iive on püsinud pikalt negatiivne, aitab positiivne rändesaldo rahvaarvu stabiilsena hoida. Pilt rändajate sünniriikidest on viimase kuue aasta jooksul samuti mitmekesistunud.

    Loe edasi siit

  3. Kriisis töö kaotanutest suur osa on jätkuvalt tööta

    Kuidas on käinud nende inimeste käsi, kes aasta tagasi kriisis töö kaotasid? Kas nad on leidnud endale uue töö või on endiselt tööta? Kui paljud aasta tagasi koondatutest võiksid olla huvitatud nende juurde tööle naasmisest. Neile küsimustele vastuse leidmiseks võtsime appi töötamise registri (TÖRi) andmed.

    Loe edasi siit

  4. Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega

    Nõukaajal levis rahvasuus ütlus, et 22 on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Mitu kümnendit hiljem on säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on?

    Loe edasi siit

    Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega
  5. Taasiseseisvunud Eestist on saanud sihtkoht miljonitele turistidele

    Eesti taasiseseisvudes avanes raudne eesriie ja meile oli taas võimalik külla tulla. Taasiseseisvunud Eesti muutus reisisihtkohana kiiresti populaarseks, kuid majutusettevõtteid oli siin tol ajal veel vähe. Aastal 1992 väisas meie 69 majutusettevõtet 120 000 sise- ja 190 000 välisturisti. Välisturistide arv kasvas märkimisväärselt Euroopa Liiduga liitumisel aastal 2004, mil majutusettevõtetes peatus 30% rohkem välisturiste kui aasta varem.

    Loe edasi siit

  6. Liiklusõnnetusi on alates Eesti taasiseseisvumisest jäänud aina vähemaks

    Sõidukite arv teedel on võrreldes 1991. aastaga küll kolmekordistunud, aga inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on nende aastatega korralikult vähenenud. Liiklusõnnetuste arv maanteedel on Eesti taasiseseisvumisele järgnevatel aastatel vähenenud 35%, neis hukkunute arv vähenes 2020. aastal võrreldes 1990. aastaga koguni 86%, vigastatute arv aga 34%. Liiklusõnnetuste arv hakkas märgatavalt vähenema 2000. aastate keskel, kui võeti vastu liiklusohutusprogramm. 

    Loe lähemalt siit

    Liiklusõnnetusi on alates Eesti taasiseseisvumisest jäänud aina vähemaks
  7. Arukusega saab koduostul vastu näppe

    Koroonaviiruse tõttu muutunud majandusolukord on pannud inimesi elamispindu ostma ja nende hinnad on tõusnud stratosfääri. Arukad ostjad otsivad lahendusi ja üks võimalusi on soetada vanem, renoveerimist vajav korter ja vuntsida see üles. Plaan kõlab arukalt, kuid praegu võib nii toimides ka vastu näppe saada.

    Loe lähemalt siit

  8. Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aastaga?

    Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekul 1990ndatel. Tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 1991. aastal 806 600 tööga hõivatud isikut, sajandivahetuseks kahanes see arv 579 300 inimeseni. Hõivatute arvu sedavõrd suur kahanemine vähem kui kümne aastaga on märkimisväärne. Hiljem hõivatute arv suurenes, ehkki kasvu lõi augu 2008. aastal alanud majanduskriis.

    Loe lähemalt siit

  9. Ettevõtte loomine on muutunud imelihtsaks

    Tegutsevate ettevõtete arv on viimase 25 aasta jooksul Eestis lausa neljakordistunud. Aastal 1995 oli neid alla 24 000, kuid 2019. aastal juba üle 95 000. Äriühingu, eriti osaühingu loomine on Eestis elektroonilise registreerimise võimaldamise tõttu muutunud väga lihtsaks – Hakkama saab vähem kui tunniga. Keskmine ettevõte on aga aastate jooksul taandunud väga väikeseks.

    Loe lähemalt siit

Fotod: Shutterstock

Hooldustööde tõttu ei tööta andmete esitamise keskkond eSTAT ja väljundkaardi rakendus 26.09 kell 8.00 kuni 16.00. Vabandage ebamugavuste pärast!