Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta aprillis Eesti majutusettevõtteid 133 800 välis- ja 117 500 siseturisti. Välisturistide arv on küll viimase aastaga oluliselt suurenenud, kuid taastumine vahepealsest madalseisust ei ole veel täielik. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 16%, kuid jäi siiski viimasest kõrgpunktist ehk 2019. aasta aprillikuu tasemest väiksemaks,“ täpsustas ta. „Siseturiste arv majutusettevõtetes võrreldes mulluse aprilliga püsis stabiilne, samas ületas nende arv 2019. aasta aprillikuud 11%,“ märkis Laurmaa. Majutusettevõtete

Mais peatus Eesti majutusettevõtetes üle 185 100 välis- ja 135 100 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aasta maiga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli tänavu mais 6% rohkem, kokku ligi 583 600,“ täpsustas Pukk. Välisturistid veetsid majutusettevõtetes üle 362 100 öö ning siseturistid ligi 221 500 ööd. Välisturistide ööbimisi oli aasta varasemaga võrreldes 10% rohkem, siseturistide ööbimiste arv jäi eelmise aastaga samale tasemele. Välisturistid ööbisid mais peamiselt Tallinnas (71%), Pärnus (10%) ja Tartus (6%). Reisi eesmärgi järgi oli 77%

Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 169 300 välis- ja 134 900 siseturisti. Nii nagu eelmise aasta mais, peatus siin rohkem välisturiste kui siseturiste: külastajatest 56% olid välis- ja 44% siseturistid. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et välisturistide arv on selle aasta enamikel kuudel suurenenud. „Välisturiste oli aastases võrdluses 4% rohkem, kuid nende arv ei ole veel täielikult taastunud varasemast madalseisust,“ täpsustas ta. „Siseturism on taastunud ja ületanud pandeemiaeelse taseme. Siseturiste oli majutusettevõtetes võrreldes mulluse maiga 4% rohkem ja

Parandused on märgitud punasega. „Juunis külastas Eesti majutusettevõtteid 214 600 välis- ja 176 000 siseturisti. Nii nagu ka eelmise aasta juunis, peatus meil rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. 2025. aastal on välisturistide arv kasvanud enamikul kuudel. „Mulluse juuniga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste küll 5% enam, kuid nende arv ei ole veel täielikult pandeemiaaegsest madalseisust taastunud,“ tõdes ta. „Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuniga võrreldes 2% vähem, aga üldiselt on

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr (7,5%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal. Kõige rohkem kasvas töötus noorte meeste seas „Naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Kui 2024. aastal oli töötuse määr naiste hulgas 7,5%, siis 2025. aastal oli see langenud 6,6% peale. Meeste töötus aga tõusis aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 2025. aasta keskmisena 8,3%-ni,“ kirjeldas

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta veebruaris Eesti majutusettevõtteid 110 000 välis- ja 120 000 siseturisti. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 3% ning jõudis 2019. aasta veebruarikuu tasemele. Vahetult kriisile eelnenud 2020. aasta veebruaris peatus majutusettevõtetes siiski 10 000 välisturisti (8%) rohkem kui käesoleva aasta veebruaris,“ täpsustas Laurmaa. Siseturiste oli veebruaris mullu sama ajaga võrreldes 2% rohkem. Laurmaa tõi välja, et võrreldes kriisieelse 2020. aasta veebruariga oli siseturiste majutusettevõtetes 8000 võrra (7%)

Statistikaameti värske tööturu kiirstatistika näitab, et maikuus sõlmiti uusi töölepinguid rohkem kui neid lõpetati. Koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus.

Statistikaameti andmetel moodustas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal jooksevhindades 28,4 miljardit eurot. Praegu oleks see võrreldav Panasonicu, Nokia või eBay turuväärtusega. Meie majandus oli 2019. aasta lõpuks kasvanud 39 järjestikkust kvartalit, st peaaegu 10 aastat kasvu alates majandussurutise lõpust. Selle ajaga suurenes Eesti majandus ja ka eratarbimine ligikaudu 40%. Väliskaubandus lausa kahekordistus.

Selle aasta infotehnoloogia uuringu andmetel müüdi tooteid ja teenuseid mõne veebilehe või EDI vahendusel enim kirjastamise, ringhäälingu ning sisu tootmise ja levitamise valdkonnas (61,5%). Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (56,2%) ning majutus ja toitlustus (45,3%). „Need valdkonnad hõlmavad laiale tarbijaskonnale suunatud tooteid ja teenuseid, mille ostmine veebilehe kaudu on kiire ja lihtne. Veebilehe kaudu jõuab ettevõte rohkemate klientideni ning pakub võimalust teha oste olenemata asukohast ja kellaajast,“ kommenteeris statistikaameti analüütik Luisa Nuka. Lisaks veebilehtedele