Otsingu tulemused

2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et 76% Eesti vähemalt 15-aastastest naistest on emad, neist iga 23. on emaks vähemalt neljale lapsele.

Statistikaametil valmis uus veebilaiendus StatsFacts, mis märgendab veebilehitsejas sõnu ja sõnapaare, et anda käsitletud teemade kohta andmeid ning taustainfot. StatsFactsi on võimalik kasutada veebilehitsejas Chrome ja selle saab tasuta alla laadida.

2. mail toimunud statistikanõukogu avaistungil valiti nõukogu järgmiseks esimeheks tunnustatud finants- ja juhtimiskonsultant Urmas Kaarlep.

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suureneb rahvastikus vanuse tõustes ülekaaluliste inimeste osatähtsus. Normaalkaalus on kolmveerand 16–24-aastastest meestest (kehamassiindeks 18,5–24,9), samas vanuses naistest aga mõnevõrra vähem. Vanuse tõustes hakkab normaalkaalus meeste osatähtsus kiiresti vähenema ja vanuses 25–34 on normaalkaalus juba veidi alla poole meestest. Naistest on vanuses 25–34 normaalkaalus kaks kolmandikku. Vanuses 55–64 on normaalkaalus mehi 30%, naisi mõnevõrra vähem – 27%. Ülekaalulisi (kehamassiindeks 25

Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suureneb rahvastikus vanuse tõustes ülekaaluliste inimeste osatähtsus. Normaalkaalus on kolmveerand 16–24-aastastest meestest (kehamassiindeks 18,5–24,9), samas vanuses naistest aga mõnevõrra vähem. Vanuse tõustes hakkab normaalkaalus meeste osatähtsus kiiresti vähenema ja vanuses 25–34 on normaalkaalus juba veidi alla poole meestest. Naistest on vanuses 25–34 normaalkaalus kaks kolmandikku. Vanuses 55–64 on normaalkaalus mehi 30%, naisi mõnevõrra vähem – 27%. Ülekaalulisi (kehamassiindeks 25

Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on 2 protsendipunkti (PP) võrra rohkem kui eelmisel loendusel. Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal suurenenud Hiiu ja Saare maakonnas, vähenenud pole see aga üheski maakonnas. 10% murdekeele valdajaist oskab rohkem kui ühte murdekeelt.

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu