Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Majandus langes kolmandas kvartalis 1,9%. Lisatud videoülevaade!

Kuupäev 30.11.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7 miljardit eurot. Majanduslangust mõjutasid enim veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusalad.

Teises kvartalis kasvas teenuste eksport 8% ja import 11%

Kuupäev 02.09.2025
Artikkel
Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad. Majandusüksuste hulka kuuluvad ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused, näiteks mittetulundusühingud ja riigiasutused. „Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest

Teater

Valdkond
Eesti teatrielu on erakordselt aktiivne ning teater oluline osa meie kultuurielust ja vaba aja veetmisest. Statistika aitab mõista, kui suur on teatri roll Eesti ühiskonnas ja kui palju inimesi teatrikunstist osa saab. Eestis tegutsevad riigi-, munitsipaal-, era- ja harrastusteatrid. Suurematel neist on oma teatrimaja, püsiv töötajaskond ja etendustegevus aasta ringi. Väiksemad tegutsevad sageli projektipõhiselt või teiste kultuuriasutuste ruumides. Häid ja tunnustatud teatritegijaid leidub nii suurtes kui ka väikestes teatrites üle Eesti. Teatristatistika annab ülevaate sellest, kui palju on

REGREL: Mida tähendab registripõhine loendus?

Kuupäev 11.09.2019
Artikkel
2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis esimest korda Eesti ajaloos korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Televisioon ja raadio

Valdkond
Digimeedia pealetungist hoolimata on Eesti elanike hulgas endiselt aukohal ka traditsiooniline tele- ja raadioprogramm. Ringhäälingujaamade ja raadiokanalite valikust leiab midagi igale maitsele. Tele- ja raadioeeter toob koju kätte ka teised kultuurivaldkonnad, pakkudes kvaliteetfilme, muusika- ja teatrisaateid ning otseülekandeid tähtsamatest suursündmustest. Televisiooni ja raadiote statistika hõlmab kõiki Eesti raadio- ja telejaamu. Statistikast saab teada, kui palju meil on tele- ja raadiokanaleid; kui suured on saatemahud; kuidas jagunevad eesti- ja venekeelsete saadete mahud; kui palju

Novembris jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes

Kuupäev 02.01.2019
Artikkel
Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes eelmise aasta novembris 2017. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui oktoobris kasvas müügitulu varasema aasta sama kuuga võrreldes 3%, siis novembris kasv kiirenes.

Kaks täiskasvanut viiest oleks mullu soovinud rohkem õppida

Kuupäev 14.06.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.