Otsingu tulemused

Täna, 9. mail Saksamaal alanud rahva ja eluruumide loendus peaks näitama, kas riigi elanikkond on teadaolevast väiksem või mitte. Oletatakse, et riigis elab Eesti jagu inimesi vähem, kui riiklik statistika näitab. Saksamaal pole rahvaloendusi korraldatud üle paarikümne aasta. Viimane rahvaloendus toimus toonasel Ida-Saksamaal 1981. ja Lääne-Saksamaal 1987. aastal. Elanike arvuks saadi siis vastaval 16,7 ja 61,23 miljonit inimest. 1990. aastal taasühinenud Saksamaal on rahvaarvu teadasaamiseks kasutatud seni erinevaid riiklikke registreid. Mida vanemad on aga algandmed (viimane rahvaloendus)

Statistikaametil valmis rakendus, mis visualiseerib Eesti kaubavood ja annab seeläbi senisest parema ülevaate kaubavahetusest teiste riikidega.

Tänase emakeelepäeva ja käimasoleva laste ja noorte kultuuriaasta puhul vaatame, milline on laste ja noorte keeleoskus emakeele järgi. Kasutatud on rahvaloenduse ja rahvastikustatistika andmeid. #kultuuriaasta #minaka

Näitajad, mida statistikaamet välja annab, mõjutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Mis näitajad need täpsemalt on ja miks need on Eesti arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.

Kui võrrelda Eesti Vabariigi algusaastatel levinud nakkushaiguseid praegustega, siis on pilt täiesti erinev. Düsenteeria, tüüfuse, sarlakite, leetrite, difteeria, rõugete ja teiste tollaste nakkushaiguste asemel registreeritakse praegu eelkõige ülemiste hingamisteede ägedaid nakkuseid.

Töötuse määr oli 2018. aasta I kvartalis 6,8%, tööhõive määr 66,6% ja tööjõus osalemise määr 71,4%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga suurenes rahvastiku majanduslik aktiivsus põhiliselt töötuse, aga veidi ka tööhõive kasvu tõttu.

Selle aasta lõpus stardib Eestis rahva ja eluruumide loendus. Mida on vaja selle olulise sündmuse kohta igal kohalikul omavalitsusel teada?