Otsingu tulemused

Edasi.org käis Statistikaametis uudistamas, kuidas rahvaloendus toimub. Videosaates kuuleb põnevaid fakte rahvaloenduse ajaloo kohta, saab teada mida ja miks rahvaloendusel küsitakse ning mis teeb sellel aastal toimuva rahvaloenduse veidi teistsuguseks. Rahvaloendusest räägivad rahvaloenduse projektijuht Liina Osila ning juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Kaupu imporditi mullu rohkem kui eksporditi ehk kaubavahetusbilanss oli puudujäägis 3,8 miljardi euroga. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupu välja viivate Eesti ettevõtete seas on enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid. „Sellised ettevõtted moodustavad kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest 78% ja importivatest 85%. Rahalisest väärtusest annavad nad ekspordis 16% ja impordis 22%,“ rääkis Leppmets. „Kõige suurema ekspordikäibega on 50 kuni 249 töötajaga keskmise suurusega Eesti ettevõtted, mis moodustavad vaid 5% eksportivatest ja 3% importivatest ettevõtetest

Sõidukite arv kasvas Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil jõudsalt. Vaba turg ja autoostulubade kadumine andsid sellele kohe 90ndate alguses tõuke. Eriti paistab silma sõiduautode arvu suurenemine, mis tegi küll mõningase languse läbi majanduskriisi aastatel, kuid jätkas hoogsat kasvu pärast 2010. aastat. Blogis heidame pilgu sõiduautode, veoautode, busside ja mootorrataste arvu muutustele läbi kolme kümnendi.

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

Eestis on kõigil rahvaloendustel küsitud inimeste rahvust. Metoodika ja andmeallikate paranemise tulemusena on ka loenduste vahepealsetel aastatel rahvastiku rahvuslik koostis kindlaks tehtud. Kuidas on muutunud eestlaste ja vähemusrahvuste osakaal Eestis, uuris taasiseseisvumispäeva eel statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?

Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?

Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1312300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Juba homme, 28. detsembril algab suur Eesti rahva e-loendus, millest saavad osa võtta kõik elanikud. Selleks, et küsitlusele vastamine oleks võimalikult turvaline, kordab rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Liina Osila üle vastamise head tavad ning jagab kasulikke soovitusi.