Statistikaamet muugib lahti rikkuse valemit

Uudis
Postitatud 10. september 2020 16:30

Kes Eesti majanduses teenib raha ja kes mitte? Millise ettevõtte tegevus on mõtestatum ja ettenägelikum, kes aga teeb äris niisama aega parajaks, makstes sellele peale? Just neile küsimustele hakkab vastuseid otsima statistikaameti loodav väärtusahelate mudel.

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim, eesotsas juhtivanalüütiku ja majandusteadlase Jaan Õmblusega on välja töötamas mudelit, mis aitab üles leida majanduse kitsaskohad, kus nõudlus ja pakkumine ei ole kooskõlas ja nõudlus ületab pakkumist või vastupidi.

Mudel annab ülevaate ka majanduse tervikpildist, millelt on näha, kus täpsemalt väärtust luuakse, kuidas paraneb meie heaolu ja mida peaks majanduspoliitiliselt tegema, et üldine elatustase kiiremini tõuseks. Samuti näitab loodav mudel ära majanduse nn punased kohad, kus ettevõtjal tuleks olla eriti ettevaatlik ja võimalusel oma tootmisvahendid rahaks teha.

Statistikaamet muugib lahti rikkuse valemit

Lisaks saab väärtusahelaid analüüsides ettevõtja teada, kuhu majandus triivib ning selle põhjal otsustada, kuhu tasub kapitali paigutada ja kuhu mitte.

„Loodav mudel on nagu majanduse kompass, mis annab suuna trendidest. See on katse lahti seletada rikkuse loomise valemit nii ettevõtte kui ka riigi tasandil. Soovime vastata küsimusele, kust tuleb meie heaolu ja kui palju on meil seda tulevikus loota“ selgitab Jaan Õmblus.

Miks on riigil vaja väärtusahela mudelit?

Väärtusahelate mudel on analüütiline tööriist, mis võimaldab riigil jälgida, kuidas muutub meie majanduse struktuur erinevate jõudude tulemusena. Sellest joonistub näiteks välja, mis oli lukku panemise hind koroona ajal.

„Pärast eriolukorra lõppu tahtsid inimesed normaalset elu tagasi, läksid tänavatele ja baaridesse. Näiliselt tekkis mulje, et majandus hakkab justkui taastuma, kuid majandus on inertne süsteem, kus kõik juhtub viitega. Paljude ettevõtete bilansis on praegu suured augud, palju raha on kusagilt puudu, varsti hakkab see endast üha tugevamalt märku andma“ selgitab Õmblus.

Puust ja punaseks: mis on väärtusahel?

Väärtusahel näitab, kuidas majandus toimib. Näiteks metsanduses istutab üks puu. Puu suureks kasvades võtab teine metsa maha ja teeb sellest palgid. Kolmas valmistab palkidest lauad ja neljas teeb neist mööblitüki ning viies hiljem taaskasutab seda mööblit – see kokku moodustabki väärtusahela. Lõpphind, mida tarbija toote eest maksab, jaguneb paljude ettevõtete vahel ning väärtusahel näitab ära, kes kui palju raha sai ehk kui palju väärtust lõi.
 

 

Näiteks enne koroonat sammus turismisektor ülesmäge. Turismisektori suurim ressurss on inimesed. Neli kuud hiljem räägitakse sellest, et 15 000 inimest koondatakse. „Väärtusahela analüüs näitab, kuhu see vabanenud ressurss liigub ja kuhu läheb raha, mida praegu turismile ei kulutata. See harutab lahti majanduse jõujooned, kus on kapitali puudu või kus on inimesi üle, nagu vastab ka küsimustele muude tootmisvahendite paiknemise ja liikumise kohta“ ütleb Õmblus.

Mis kasu saab väärtusahela mudelist ettevõtja?

Väärtusahelatest tulevad välja ka majanduse pudelikaelad. Väärtusahel näitab, mis ettevõtted ja kuidas väärtust loovad, kui palju on igas väärtusahela etapis ettevõtjaid ja kapitali. See annab aimu, kus on kliendid ukse taga järjekorras ja kus on tegijaid liiga palju ning kust võib suure tõenäosusega leida rahaka kliendi ehk väärtusahelatest saadud info põhjal joonistub välja tegevusjuhis raha teenimiseks. 

Statistikaameti asepeadirektori Andres Kukke sõnul võivad isegi kogenud ettevõtjatel tekkida mõttemustrid, mille põhjal ta otsustab, kuhu suunas minna. „Andmed aitavad paremini valgustada suunda, kus nähtavus on väike,“ lisab ta.

Väärtusahelate mudel toob otsustamiseks vajalikud andmed selgelt esile. „Arusaamine, mis on millega seotud, on ärist arusaamise kuldvõtmeke. Mida rohkem põhjuse ja tagajärje seoseid avada, seda selgemaks saavad otsuste mõjud,“ sõnab Kukke. „Infokülluses on andmete eesmärk muuta otsustamist lihtsamaks. Selleks rakendame statistikat, andmeanalüütikat ja masinõpet.“ 

Eriti palju võib väärtusahelate mudel tulla kasuks alustavatele ettevõtjatele, kes alles otsustavad, mis valdkonnas tegutsema hakata. „Ettevõtluse põhialuseks on ju see, et leia nõudlus ja rahulda see,“ sõnab Õmblus. „See tööriist aitab anda vastused, kuhu on mõistlik kapitali paigutada või millist nõudlust rahuldada, kui parasjagu on vaid 3000 eurot.“

Miks otsib rikkuse valemit just statistikaamet?

Statistikaameti valduses on suurim ja laiem andmehulk Eestis. „Meie andmebaas on nagu rahvuslik aare. Käies tänapäevase infotehnoloogia abil üle igast andmereast, saame selle põhjal üles ehitada mudeli, mis teeniks kogu Eesti ühiskonda,“ sõnab Jaan Õmblus.  

Eksperimentaalstatistika tiimi juhi, juhtivanalüütiku Kaja Sõstra sõnul sünnib suur osa väärtusahela mudelist käibedeklaratsiooni lisa (KMD INF) andmetele tuginedes. „Selle kaudu on võimalik näha, kes kellele maksab. Meil pole küll täpselt seda infot, mille eest makstakse, aga tegevusala kaudu on võimalik ka seda tuletada,“ lisab Sõstra. Lisaks kajastuvad mudelis eksport ja import ning toote lõpphind.   

KMD INF andmeid on kogutud Eestis alates 2015. aastast. „Seega on mudeli abiga võimalik hinnata nii majanduse tõusutsüklit, koroonaaega kui ka taastumisfaasi,“ tutvustab Õmblus. Mudelit hakatakse jooksvalt täiendama käibedeklaratsiooni andmetega.

Väärtusahelast sündivad prognoosid

Väärtusahela mudeli loob statistikaamet avaliku rakendusena, mis annab ülevaate tegevusala väärtusahelatest, sektoris tegutsevate ettevõtete profiilidest. Rakendus võimaldab ennast võrrelda teiste ettevõtetega.

Mudeli esmaversioon, mis valmib selle aasta lõpuks, kirjeldab ära väärtusahelad. „Meie soov on aga minna mudeli arendusega kaugemale, et arvuti oskaks numbrite abil anda ettevõtjale konkreetsemaid vastuseid,“ tõdeb Õmblus.  

Mudeli üheks osaks on tulevikus ka prognoosid. „Aastaid on Eesti poliitikas räägitud, et peame muutuma alltöövõtja riigist kõrgemal väärtuse ahelas paiknevaks majanduskeskkonnaks, mis looks suuremat lisandväärtust. Kui me kirjeldame ära praegused jõujooned, saame ka paremini aimu, mis suunas edasi minna,“ sõnab Õmblus.

Hetkel on juhtivanalüütiku hinnangul võimalik luua väärtusahelate mudeli abil tuleviku kirjeldamiseks üheksa prognoosi: hõive, palk, töötus, käive, varade maht, konkurents, käibe-, sotsiaal- ja tulumaks.

Head kliendid! Seoses hooldustöödega on kuni 15 minutiline katkestus Statistikaameti veebilehel kolmapäeval, 23.09.2020 kell 18:30 - 18:45. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.