Otsingu tulemused

Tokyo suveolümpiamängude alguspäev annab põhjuse rääkida spordist, kuid seekord keskendume neile, kes tähtsaimale spordipeole ei jõua. Kas võime ennast pidada spordirahvaks? Missugused on Eesti populaarseimad spordialad? Vastuste leidmiseks heidame pilgu nii nüüdisaega kui ka minevikku.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul nägime üle 2% majanduskasvu viimati 2022. aasta esimeses kvartalis. „SKP suurenes esimeses kvartalis neljandat kvartalit järjest,“ lisas Müürsepp. „Valdav osa tegevusaladest mõjutasid majandust esimeses kvartalis positiivselt, kuid pigem tagasihoidlikult,“ kommenteeris Müürsepp ja lisas, et kolmandat kvartalit järjest mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 7%. Suur mõju oli ka haldus- ja abitegevusel, mille lisandväärtus kasvas 11,6%. Järgnevate tegevusalade panus jäi

Eurostati prognoosi kohaselt peab järgmise viiekümne aasta jooksul Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule sisenejate arv on väiksem kui sealt lahkujate oma ning aastaks 2060 on 100 tööealise kohta ligi 80 ülalpeetavat. Eesti rahvastiku vähenemisest ja vananemisest on räägitud üsna palju, samas, mida see sisuliselt tähendab, on suhteliselt halvasti teadvustatud. Ilmekas näide on arutelu pensioniea tõstmise üle. Pensioniea tõstmise vastaste üks argumente on, et statistika kohaselt elab Eesti elanik napilt pensionieani. Selle väite loogika on vigane, sest võrreldakse praegust oodatavat

Statistikaameti andmete kohaselt oli teises kvartalis tööjõus osalemise määr 70,4%, tööhõive määr 65,4% ja töötuse määr 7,1%. Töötuid oli 49 400, mis on 14 400 võrra rohkem kui esimeses kvartalis.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot.

Eesti spordiregistri andmetel oli 2025. aastal spordiklubides ja spordikoolides 132 281 kuni 19-aastast harrastajat, neist 76 155 olid poisid ja 56 126 tüdrukud. Kuni 19-aastased moodustasid üle poole (51,9%) kõigist harrastajatest, mis näitab spordiklubide ja spordikoolide olulist rolli laste ja noorte huvitegevuse korraldamisel ning liikumisharjumuste kujundamisel. Eelmisel aastal harrastati Eesti spordiklubides ja -koolides kokku 160 erinevat ala. Noorte seas on populaarseim spordiala jalgpall (20 652 harrastajat), kus koguni 86,6% harrastajatest olid 19-aastased või nooremad. Järgnesid

Statistikaamet koostöös mobiilioperaatoritega jätkab iga päev liikumise monitoorimist, mille tulemusi saab jälgida kaardil. Viimaste nädalate andmed kinnitavad, et eriolukorra ajal veedavad inimesed rohkem aega kodus ja liiguvad päeva jooksul lühemaid vahemaid.

Seoses koroonaviiruse levikuga jätkab statistikaamet iga nädal surmade esialgse arvu avaldamist. Kiirstatistika abil näidatakse nädala jooksul surnud Eesti elanike arvu ja jaotust soo ning vanuserühmade kaupa.

Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr Eestis 71,7%, tööhõive määr 68,1% ning töötuse määr 5%. Need näitajad ei peegelda veel eriolukorra negatiivset mõju siinsele tööturule.