Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul külastas 2025. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,95 miljonit välis- ja 1,74 miljonit siseturisti. „2024. aastaga võrreldes oli välisturiste 5% rohkem, siseturiste aga 1% vähem,“ täpsustas analüütik. „Võrreldes kriisieelse 2019. rekordaastaga oli siseturiste möödunud aastal majutusettevõtetes 13% rohkem, samas välisturiste oli 13% vähem,“ jätkas Pukk. Välisturiste saabus 2025. aastal Eesti majutuskohtadesse enim Soomest, Lätist ja Saksamaalt. „Soome turiste oli eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga vähem peaaegu kõigis kuudes, välja

Statistikaameti juhtivanalüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügimaht, mis mais kahanes, hakkas juunis taas kasvama. Müügimahu suurenemist mõjutasid juunis toidukaupade kauplused, kus müügimaht kasvas pärast enam kui kaks aastat kestnud vähenemist. „Toidukaupade kaupluste müügimaht suurenes eelmise aasta juuniga võrreldes 1%. Viimati kasvas toidukaupade kaupluste müügimaht 2024. aasta märtsis,“ täpsustas Pihlak. Nii mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete kui ka tööstuskaupade kaupluste müügimaht jäi 2025. aasta juuni tasemele. „Mootorikütuste jaemüügiga

Statistikaameti juhtivanalüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4%, augustis oli kasv aga veelgi kiirem. „Seda mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas 2025. aasta augustiga võrreldes 8%,“ ütles Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes 5%. „Viimati vähenes nende ettevõtete müügimaht 2024. aasta detsembris,“ tõi Pihlak välja. Pihlaku sõnul on oluline tähele panna, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei

Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb inimest, kes saab õnnetuses vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks. Tavapärased õnnetused on sporditraumad, liiklusavariid ja tööõnnetused. Statistikaameti analüütiku Egle Looritsa sõnul näitavad selle aasta kolmanda kvartali andmed sarnast trendi eelmise aastaga, kus nii õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht kui ka väljamaksed Eesti elanike seas pidevalt kasvasid. „Õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,4%. Hüvitisi maksti kolmandas kvartalis välja 890 000 euro eest, mis

Statistikaameti juhtivanalüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist juulis nii toidu- kui ka tööstuskaupade kauplused. „Kuid enim mõjutasid juulis müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus müügimaht suurenes 2025. aasta sama kuuga võrreldes 7%,“ lisas Pihlak ja selgitas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu. Pärast kaks kuud kestnud vähenemist hakkas

Statistikaameti andmete alusel oli 2020. aastal töötaja keskmine brutotulu kuus 1380 eurot, mis on 63 eurot rohkem kui aasta varem. Kõige suurem tulu, 1541 eurot oli Harjumaal ja kõige väiksem, 1088 eurot Ida-Virumaal.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta märtsis Eesti majutusettevõtteid 108 000 välis- ja 109 000 siseturisti. „Välisturistide arv vähenes aastases võrdluses 7% ning jäi ka 2019. aasta märtsikuu tasemest väiksemaks (13%),“ täpsustas Laurmaa. Iseloomulikult käesoleva aasta varasematele kuudele oli siseturiste majutusettevõtetes rohkem kui välisturiste. Siseturiste oli märtsis mullu sama ajaga võrreldes 11% vähem. Laurmaa märkis, et siseturistide arv jäi kriisieelse 2019. aasta märtsikuu tasemele. Soomest reisis Eestisse ligi 36 000 turisti ehk nad moodustasid

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, siis aprillis kasv mõnevõrra kiirenes. „Müügimahu suurenemist mõjutasid aprillis mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas aastaga vastavalt 18% ja 7%,“ selgitas Pihlak. Tööstuskaupadest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 34% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 3%

Juulis külastas Eesti majutusettevõtteid 278 000 välis- ja ligikaudu 224 000 siseturisti. „Nii nagu eelmise aasta juulis, peatus meil ka selle aasta juulis rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. 2025. aastal on välisturistide arv majutusettevõtetes kasvanud peaaegu kõikidel kuudel. „Mulluse juuliga võrreldes oli välisturiste 2% rohkem, kuid siiski 15% vähem võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta juuliga,“ tõdes ta. Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuliga võrreldes 5% vähem, võrreldes 2019. aastaga on siseturistide