Rahvastikusündmused. Abielulahutused 2021
Statistikatöö nimetus
| Rahvastikusündmused. Abielulahutused |
Statistikatöö kood
| 30202 |
Eesmärk
| Statistikatöö eesmärk on esitada andmeid ametlikult lahutatud abielude ja lahutajate kohta. Andmeid kasutavad nt demograafid, riigiasutused, rahvusvahelised statistika- ja teadusasutused, WHO, UNICEF. Andmeid kasutatakse nii riigisiseselt kui ka võrdluses teiste ELi riikidega. |
Statistikatöö alus
| EL õigusakt |
Otsekohalduv õigusakt
| Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst) |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat), ÜRO statistikaosakond (UNSD) |
Korduvus
| 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Terje Trasberg |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Juhtivanalüütik |
1.5. Postiaadress
| Tatari 51, 10134 Tallinn |
1.6. E-posti aadress
| terje.trasberg [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 625 9353 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 12/05/2023 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 12/05/2023 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Kalendriaasta jooksul registreeritud abielulahutuste arv ning abielulahutuste jaotus lahutajate demograafiliste näitajate järgi; näitajad avaldatakse absoluut- ja suhtarvudes (kordajatena) Lahutanud asustusüksuse liigi, elukoha ja lahutamiskuu järgi, soo, vanuserühma, rahvuse, haridustaseme, sotsiaal-majandusliku seisundi, abielu kestuse, lahutuse korduvuse, ühiste alaealiste laste arvu järgi |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK) Rahvuste klassifikaator (RK) |
3.3. Sektorite kaetus
| Lahutanud abielupaarid ja lahutused |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Aastakeskmine rahvaarv – aastaalguse ja aastalõpu (järgmise aasta alguse) rahvaarvude aritmeetiline keskmine, ümardatud täisarvuni. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel. Abielu kestus aastates – abielu juriidiline pikkus täisaastates. Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, tagasiarvutused on tehtud kuni aastani 2015 (vt ka Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine) Asustusüksus – haldusüksused (vallad ja linnad) jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad: linnad, linnaosad, alevid, alevikud ja külad. Elukoht – piirkond või asula, kus inimene elas lahutamise hetkel. Juhul, kui see on teadmata kasutatakse isiku elukohta statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmetest. Esmasabielu – mehe või naise esimene abielu. Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumil teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad. Lahutuse üldkordaja – aasta jooksul registreeritud abielulahutuste arv 1000 aastakeskmise elaniku kohta. Linnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on üle 1000 inimese ruutkilomeetri kohta ja rahvaarv üle 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond. Maaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus rahvastikutihedus on alla 200 inimese ruutkilomeetri kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond. Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad, juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus. Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses või registris. Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast. Väikelinnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus suurem osa elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on 200–1000 inimest ruutkilomeetri kohta ja rahvaarv üle 5000, kuid mis rahvastiku tiheduse poolest ei ole linnaline asustuspiirkond. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond. |
3.5. Statistiline üksus
| Abielulahutus Isik |
3.6. Statistiline üldkogum
| Eestis lahutatud abielud, kus vähemalt üks pool on Eesti alaline elanik FREIM Rahvastikuregistri järgi vaadeldaval aastal abielu lahutanud isikud |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti Haldusüksused Maakonnad |
3.8. Ajaline kaetus
| 1992–… |
3.9. Baasperiood
| Ei ole rakendatav |
Lahutanud – arv Lahutused – arv |
Aasta Kuu |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst) MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) ÜRO statistikaosakond (UNSD) |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid. |
8.1. Avaldamiskalender
| Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Aasta Kuu |
10.1. Pressiteated
| Ei avaldata |
10.2. Väljaanded
| Ei avaldata |
10.3. Andmebaas
| Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad“ tabelis: RV047: Abielud ja lahutused ja valdkonna „Rahvastik / Rahvastikusündmused / Abielulahutused“ tabelites RV05–RV38U. Valdkonnas „Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikusündmused. Arhiiv“ on lõpetatud tabelid RV261, RV288–RV38. |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. |
10.5. Muu levitamine
| Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“. |
10.6. Metoodikadokumendid
| Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Puuduvad |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Sotsiaalministeerium Siseministeerium Eesti Demograafia Instituut (EDI) Tervise Arengu Instituut (TAI) |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. |
12.3. Täielikkus
| Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse. |
13.1. Üldine täpsus
| Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse. Vajadusel Statistikaametis andmeid täiendatakse ja puhastatakse muude administratiivsete registrite (nt rahvastikuregister, Eesti hariduse infosüsteem) abil. |
13.2. Valikuviga
| Ei ole rakendatav |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Statistikas lähevad arvesse lahutused, kus vähemalt üks pool on Eesti alaline elanik. Et selleks kasutatakse residentsuse indeksit ja elukoha andmeid riiklikest registritest, sõltub arvesse minevate lahutuste arv residentsuse indeksist ja elukohaandmete kvaliteedist. |
14.1. Ajakohasus
| Esialgsed kuuandmed (registreeritud sündmuste esialgsed kokkuvõtted) avaldatakse 20 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 20), koondandmed aasta kohta avaldatakse 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165). |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Rahvusvahelise ühtse metoodika kasutamine võimaldab Euroopa Liidu määruse alusel kogutavaid andmeid riigiti võrrelda. Lahutuste ja lahutajate andmeid töödeldakse ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete riigisisese võrreldavuse haldusjaotuse järgi. Kõige detailsemad andmed on omavalitsusüksuse ja selle sisese linna kohta. |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Andmed on võrreldavad kogu aegrea ulatuses. Andmete aegrea pikkus erineb, kuid samades andmebaasi tabelites esitatud andmed on kokku pandud sarnaste definitsioonide alusel. Aegrea pikkus sõltub sellest, kui oluliseks on peetud ühiskonnas ühe või teise näitaja alusel sündmuste jagamist, aga ka näitajatele vastavate andmete kättesaadavust. Aegrea pikkuse järgi võib eristada nelja andmete gruppi: 1) kõige üldisemad andmed alates aastast 1947; 2) esimese abielu ja korduvabielu eristamine alates aastast 1970; 3) suure tunnuste grupi (vanus, elukoht, ühised lapsed) lisandumine 1990. aastate alguses; 4) elukoha tunnuse muutus pärast haldusreformi (tabelid indeksiga U) alates 2017. aastast. |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Kõigi rahvastikusündmuste tööde (statistikatööde 30201 „Rahvastikusündmused (RS). Abielud“, 30202 „RS. Abielulahutused“, 30203 „RS. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 30204 „RS. Ränne“, 30205 „RS. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „RS. Sünnid“) algandmete töötlemiseks kasutatakse ühtset metoodikat, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Isikuga seotud andmed (nt pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis. |
15.4. Sisemine sidusus
| Isikuga seotud andmed (nt elukoht, pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Statistilistest näitajatest moodustuvad tabelis tunnuste grupid, mis on tabelite kaupa omavahel võrreldavad. Nt esmaabielu ja korduvabielu ning ühiste laste olemasolu või puudumine ja ühiste laste ning ühiste alaealiste laste olemasolu. |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Siseministeeriumi rahvastikuregistrist saadakse andmed Eesti elanike registreeritud abielulahutuste (sh kohtulike abielulahutuste) ja abielu lahutanute kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid. |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Aasta Kuu |
18.3. Andmete kogumine
| Abielulahutused vormistatakse maavalitsustes, Tallinna Perekonnaseisuametis ja kohtutes. Andmed kantakse rahvastikuregistrisse, kust need (pärast esialgset töötlust) saadetakse X-tee kaudu Statistikaametisse. |
18.4. Andmete valideerimine
| Valideerimine sisaldab võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega. Lahutanute isikuandmeid (isikukoodid ja nimed) ja lahutuskande andmeid kasutatakse andmete kogumisel andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri andmete põhjal ja võrdluses rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud varasemate sündmuste andmetega. |
18.5. Andmete koostamine
| Pärast andmete puhastamist ja valideerimist ning linkimist koostatakse anonümiseeritud lähtefail, mis on aastatöötluse aluseks. |
18.6. Korrigeerimine
| Ei korrigeerita |
Puuduvad |