Eestis on oht majanduslanguse ebaühtlaseks jagunemiseks

Blogi
Postitatud 14. juuni 2023, 11.26 , juhtivanalüütik Märt Leesment

Sissetulekute piirkondlikku ebavõrdsust peetakse negatiivseks nähtuseks, kuid muresid võib tekitada ka majanduslanguse ebaühtlane jagunemine. Esialgsed andmed näitavad, et Eestis on selline oht olemas.

Nii värske ettevõtete kiirstatistika, möödunud kvartali SKP, aga ka teised hiljutised ülevaated nii jaekaubanduse, ehitusmahu, kui ka tööstustoodangu kohta näitavad majanduslangust üha selgemalt. Sektoritest on raugenud info ja side kiire hoog, palju kõneainet on pakkunud ka rasked ajad tööstuses. Mida aga näitavad esialgsed andmed majanduslanguse kohta piirkondlikus mõõtmes?

Kui vaadata veebruari-aprilli käibe muutust* kohalikes omavalitsusüksustes võrreldes 2022. aastaga, võib märgata, et piirkonniti on olukord üsna erinev. On omavalitsusi, kus ettevõtted on suutnud käivet kolmandiku (Narva-Jõesuu linnas lausa poole) võrra kasvatada, kuid on ka omavalitsusi, kus registreeritud ettevõtted on kaotanud kolmandiku aasta varasemast käibest. Võrreldes varasemate kuudega on selgelt juurde tulnud neid, kus käive on vähenenud. Viimasel vaatlusperioodil oli selliseid omavalitsusi 42 ehk rohkem kui pooled. Suuremaid kahanejaid leiab pigem perifeersemates piirkondades, näiteks Ida- ja Lõuna-Eestis.

Missugused tegevusalad** on enim panustanud kasvu ning missugustel on olnud suurim negatiivne mõju? Kuigi pilt on kirju, on mitmes kohalikus omavalitsusüksuses suurima käibekasvuga tegevusalaks taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad. Riigi mõistes tervikuna võib põllumajandus üsna marginaalne tunduda, kuid mitmes piirkonnas on tegu siiski olulise kasvu allikaga. Levinuim negatiivne panustaja on veelgi selgem, selleks on puidutöötlemise*** tegevusala. Kui veel mõni aasta tagasi olid Eestis toodetud puitmajad edulooks, siis praegu on sektor ühes teiste puittoodete tootjatega selgelt raskustes. Siiski, mõnes omavalitsuses näitasid puidutöötlejad suurimat kasvu, nii et täielikust hävingust rääkida ei maksa.

Mida tähendavad ettevõtte raskused inimesele? Inimene kui tarbija võib loota, et ettevõtjad on sunnitud toodangu müümiseks hindu langetama (mis aga ei pruugi juhtuda), inimene kui töövõtja võib hakata muretsema oma töökoha säilimise pärast. Loodetavasti suudavad ettevõtted viimase vältimiseks piisavalt taastuda, aga võimalikke ohumärke võib juba seirata. Tekkinud on juba päris mitu sellist omavalitsust, kus rohkem kui pooled seal registreeritud töösuhted on ettevõtetes, mille käive on langenud. Suurima osatähtsusega piirkondadest võib välja tuua Lõuna-Eesti, aga esile tulevad ka mitmed Põhja-Eesti omavalitsused. 

Mida enam hakkab majanduslangus tarbijat pitsitama, seda rohkem väheneb ka nõudlus (puit)toodete järele. Selle tagajärjed hakkavad juba ilmnema: puidutöötlemine oli vaatlusperioodil (veebruar-aprill 2023 vs sama periood 2022) selgelt enim töösuhteid kaotanud tegevusala, suhtelises mõttes oli selleks mööblitootmine.

Olukord, kus perifeersetel piirkondadel on suhteliselt raskem, tekitab lisaks majanduslikele ka regionaalpoliitilisi muresid. Kui küla suurimaks (või ainsaks) tööandjaks olev saekaater seiskab saed, siis lisaks töökoha vahetusele, kui õnnestub, võivad mitmed olla sunnitud ka elukohta vahetama. Halvemal juhul saame hääbuvate külade hulka järjekordse ohvri.      

 


*Kuna üksikute ettevõtete tulemused võivad väiksemates omavalitsustes pilti oluliselt mõjutada, on võrdluseks võetud vaatluskuu ja sellele eelneva kahe kuu käibe summa suhteline muutus võrreldes aasta varasema sama perioodiga.
**Siin ja edaspidi vaadatakse kahekohalist EMTAKit.
***Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine.

 

Foto: Shutterstock