Säästev areng

Säästva arengu rubriigi statistika annab ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke.

ÜRO tippkohtumisel 2015. aastal seati ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja võeti vastu tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, kus on 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki.

Säästva arengu komisjon kinnitas 2017. aastal Eesti jaoks asjakohased näitajad, et mõõta uute eesmärkide täitmist. Eestile on oluline ka kultuuriruumi teema, mis üleilmsetest eesmärkidest ei tulene.

Statistikaamet on avaldanud uutest eesmärkidest lähtuvalt kogumiku „Säästva arengu näitajad“. Suundumuste jälgimine ja võrdlemine aitab analüüsida ning mõtestada Eesti jätkusuutlikkust, mis on nii Eestis kui ka ülemaailmselt oluliste otsuste langetamise alus.

Klõpsa ikoonile, et näha viimaseid andmeid

Eesmärk 1. Majanduslik toimetulek
Eesmärk 2: Toiduga kindlustatus
Eesmärk 3: Tervis ja heaolu
Eesmärk 4: Kvaliteetne haridus
Eesmärk 5: Sooline võrdõiguslikkus
Eesmärk 6: Puhas vesi ja sanitaaria
Eesmärk 7: Jätkusuutlik energia
Eesmärk 8: Tööhõive ja jätkusuutlik majandus
Eesmärk 9: Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon
Eesmärk 10: Ebavõrdsuse vähendamine
Eesmärk 11: Jätkusuutlikud linnad ja asumid
Eesmärk 12: Säästev tootmine ja tarbimine
Eesmärk 13: Kliimamuutusega kohanemise meetmed
Eesmärk 14: Ookeanid ja mereressursid
Eesmärk 15: Maa ökosüsteemid
Eesmärk 16: Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid
Eesmärk 17: Üleilmne koostöö
18. Kultuuriruumi elujõulisus

Rohkem säästva arengu kohta Eestis leiad Riigikantselei temaatilisest rubriigist.

Eurostati veebilehel on võimalik tutvuda ligi saja näitajaga (neist 11 põhinäitajad), mille põhjal saab jälgida oluliste säästva arengu eesmärkide poole liikumist nii kogu Euroopa Liidus kui ka igas liikmesriigis.

Riigikantseleis on koostatud „Ülevaade ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis.“

Jätkusuutlik areng kui üleilmne mitmevõistlus

Statistikablogi
Kaia Oras

Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.

Jätkusuutlik areng kui üleilmne mitmevõistlus

Loe edasi

Eesti säästva arengu näitajate valguses

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/15. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 60)
Kaia Oras, Evelin Enno

Eesti on jätkusuutlik siis, kui liigutakse nelja peaeesmärgi: heaolu kasvu, sidusa ühiskonna, kultuuriruumi elujõulisuse ja ökoloogilise tasakaalu saavutamise suunal – nii defineerib jätkusuutlikkuse Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Eesti elu edeneb, kuid Euroopa Liidus ees minejatele järelejõudmiseks on samm lühikeseks jäänud. Kümneaastase säästva arengu strateegia rakendamise perioodil on Eesti tegutsenud suuremate muutusteta. Ka praegu on Eesti suundumused ja asukoht Euroopa Liidu riikide pingeridades paljude näitajate alusel samasugune nagu 10 aastat tagasi.

Väljaande kaas

Loe edasi

Säästva arengu trendid viimasel kümnendil

Statistikablogi
Kaia Oras

Statistikaameti vastvalminud kogumik „Säästva arengu näitajad“ annab ülevaate Eesti säästva arengu strateegia rakendamisest ja sihtmärkide poole liikumisest viimase kümnendi jooksul.

Loe edasi

Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development

artikkel
Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21) nelja eesmärgi – heaolu kasv, sidus ühiskond, eesti kultuuriruumi elujõulisus ja ökoloogiline tasakaal – saavutamine? Kogumik koondab 69 säästva arengu näitajat, mille abil vaadeldakse strateegias seatud eesmärkide poole püüdlemist just Eesti säästva arengu kontekstis. Iga näitaja kohta on peale olukorra analüüsi kirjeldatud ka asjakohasus SE21 kontekstis ja meetmed lähtuvalt riigis kehtivatest arengu- ja tegevuskavadest. Kogumik valmib koostöös Riigikantselei strateegiabürooga. Kuigi fookus on säästva arengu vaatenurgast olulistel teemadel, pakub kogumik lugemist kõigile, keda huvitab Eesti areng.
Väljaande kaas

Loe edasi

Säästva arengu näitajad arenevad suurema lõimitavuse suunas

Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 45)
Kaia Oras

Küsimuse kui palju, miks ja kuidas inimkond planeedi ökoloogilist tasakaalu ohustab ja mida selles osas võiks ette võtta, tõstis taas päevakorda 20.–22. juunil 2012 toimunud ÜRO kolmas säästva arengu teemaline tippkohtumine (tuntud kui Rio+20 konverents).

Statistikaorganisatsioonid seisavad silmitsi küsimusega, kuidas selgitada poliitikutele, teadlastele ja tavakodanikele lihtsalt ja arusaadavalt arengu jätkusuutlikkusega seostuvaid protsesse ja tendentse. ÜRO kutsus Rio+20 konverentsil üles lõimima riikliku statistika süsteemidesse andmestikud, mis peegeldavad rohelise majanduse printsiipide ellurakendamist. Teisalt plaanitakse seada lihtsad ja mõõdetavad üleilmsed säästva arengu eesmärgid.

Väljaande kaas

Loe edasi

Eesti jätkusuutlikkus Rio+20 konverentsi valguses — kas reaalne edu või madal stardipositsioon?

Statistikablogi
Kaia Oras

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).

Loe edasi

Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development

artikkel
Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21) nelja eesmärgi — Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal — saavutamine? Kogumikus vaadeldakse seda Eestile oluliste teemade kaupa 80 näitaja põhjal. Nende näitajatega kirjeldatakse Eesti olukorda ja meetmeid, mis aitavad liikuda SE21 eesmärkide saavutamise poole. Diagrammidel on esitatud võrdlused teiste riikidega, maakondade võrdlus on esitatud teemakaartidel.
Väljaande kaas

Loe edasi

Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development

artikkel
Analüütiline kogumik kajastab Eesti arengut jätkusuutlikkuse vaatenurgast. Eesti säästva arengu strateegia nelja olulist põhivaldkonda (Eesti kultuuriruumi elujõulisus, ökoloogiline tasakaal, heaolu kasv ja sidus ühiskond) kirjeldatakse 80 näitaja kaudu. Välja on toodud piirkondlikud erisused, peale selle on esitatud võrdlused Euroopa Liidu riikidega. Info on antud analüütiliste ülevaadete, diagrammide, tabelite ja teemakaartidena.
Väljaande kaas

Loe edasi