Otsingu tulemused

Palgateemad pakuvad ühtviisi kõneainet ja tekitavad segadust mõistete ümber. Statistikaameti andmekool naaseb suvepuhkuselt ja tekitab segadust veel juurdegi! Vaatame otsa Eesti palgaredelile ja uurime, kui palju on neid, kes teenivad keskmisest palgast rohkem või vähem ja millist teadmist saame palgadetsiilidest?

Kiire pilguheit ettevõtete käibe ja tööjõukulude andmetele näitab, et majutuse ja toitlustuse tegevusala sattus kriisis esimesena löögi alla. Keerulise ja täiesti uudse olukorraga kaasnevate mõjude hindamine nõuab teadlikuks otsustamiseks pidevat seiret. Juhtimisotsuste toetamiseks analüüsime, kuidas mõjutas tavapäratu märts ettevõtlussektorit.

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Tööstusettevõtted tootsid veebruaris 0,5% vähem Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta veebruaris püsivhindades 0,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 1,3% ja energeetikas 3,1%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,1%. Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest kasvasid puidutöötlemine 1,5%, metalltoodete tootmine 4%, arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 1,1%. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta veebruaris 67% välisturule. Võrreldes 2025

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta kolmandas kvartalis 1812 eurot ehk 10,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1500 eurot ehk 11,2% suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.

Värske prognoos aastani 2085 ütleb, et meie rahvastik vananeb, loomulik iive on negatiivne, tööealiste osakaal langeb ja kuuekümne aasta pärast on Eesti rahvaarv langenud 1,2 miljonini.

Rahva ja eluruumide loenduse testküsitluse käigus on küsitlejad alates 20. jaanuarist teinud sadu telefonikõnesid, et koguda vastused neilt, kes veebi teel küsitlusel ei osalenud. Peamiselt on inimestelt saadud positiivset tagasisidet, samuti on paljudele heaks üllatuseks olnud küsimuste väike arv. Kõige rohkem on aga tööd inimestega kontakti saamise ja selgitustööga, nutikamad küsitlejad on pidanud kasutama nii lumelabidat kui ka häid suhteid naabritega.