Otsingu tulemused

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta IV kvartalis ligi 9 000 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Kui vabade ametikohtade arv oli eelmises kvartalis viimase seitsme aasta suurim, siis IV kvartalis vähenes vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga 18%. Võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 37%.

Pärast kaks aastat kestnud langust lennujaamade sõitjateveos, külastas 2011. aastal Eesti lennujaamu ligi 2 miljonit sõitjat, mis oli 36% rohkem kui 2010. aastal.

Tänase lastekaitsepäeva ning laste ja noorte kultuuriaasta raames vaatleme laste ja noorte ööbimisega reisimist nii Eestis kui ka välisriikides. Kui tihti reisitakse? Kuhu? Mis eesmärgil? Vaatluse all on 15–26-aastased noored ja alla 15-aastaste lastega reisijad. Kuhu ja mis eesmärgil reisivad 15–26-aastased kõige rohkem? Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid 15–26-aastased noored 2016. aastal kokku ligikaudu 820 200 ööbimisega reisi Eestis ning 230 600 välisriikides (vastavalt 78% ja 22% ööbimisega reisidest). Seega on noorte seas rohkem levinud pigem Eestis reisimine. Eestis reisiti

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori ettevõtete tööviljakus lisandväärtuse alusel oli 2009. aastal kaks korda kõrgem kui kogu ettevõtluses keskmiselt, teatab Statistikaamet.

Tänasest on huvilistel võimalik Eesti rahvastikustatistikat Google Earthis vaadata, teatab Statistikaamet.

Pärast kaks aastat kestnud langust lennujaamade sõitjateveos, külastas 2011. aastal Eesti lennujaamu ligi 2 miljonit sõitjat, mis oli 36% rohkem kui 2010. aastal.

Statistikaamet esitleb täna, 11. oktoobril ülevaadet „Edukus tööturul“, mis uuris kutse- ja kõrghariduse lõpetanute keskmist töist brutosissetulekut ning sotsiaalset seisundit tööturul.