Otsingu tulemused

Laupäeval, 22. jaanuaril lõppes rahvaloenduse e-küsitluse etapp, mille käigus loendati esialgsete andmete põhjal kokku 568 891 inimest ehk 43% Eesti elanikest.

Lõppev aasta oli Eesti statistikas kirju ja näitajatelt külluslik. Rahvaloenduselt said kokku loetud tähtsad andmed Eesti rahva kohta, majandustulemused aga näitasid seninägematut muutlikkust. Ent lisaks juhtus muudki. Toome sinuni 11 statistikablogi, mis pälvisid sel aastal kõige rohkem statistikahuviliste tähelepanu.

„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.

Kui suurt kasumit teenivad posti- ja kullerteenuste pakkujad? Kuidas on muutunud nende teenuste mahud ja võimekus investeerida? Neile küsimustele leiab vastused statistikaameti ja Omniva koostöös loodud juhtimislaualt, kuhu on koondatud sektori olulisemad näitajad.

Arengudokumente koostades püstitatakse rida eesmärke ja kavandatakse tegevused, kuidas nendeni jõuda. See on üpriski lihtne ja loogiline, kuid arvatavasti tekitab ka küsimusi. Kuidas me üldse teame, millised võiksid olla ühe omavalitsuse arengu eesmärgid ja millele need tuginema peaksid?

Viiruskriis pole pannud inimesi sotsiaalselt distantseeruma mitte ainult teineteisest, vaid ka oma varadest. Kuidas muidu nimetada suureulatuslikku üürikuulutuste kasvu ja mida oma elamispinna üürileandmine siis ikka muud on, kui sellest distantseerumine.

Sel aastal esmakordselt toimunud konkursi „Andmepärl 2021“ parima andmeloo tiitli võitis raamat „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht.“ Parima infograafika tunnustuse pälvis infograafika „Õendustöötajate ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid“.

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul on töötamise registri (TÖR) andmetel augusti lõpu seisuga vähemalt üks registreeritud töösuhe peaaegu 640 000 inimesel. Üks töökoht oli registreeritud 88% inimestest ja kaks töökohta ligikaudu 10% inimestest. Kolm või enam töösuhet oli 2,4% töötajatest. Ehkki viimaste kuude jooksul on ajakirjanduses mitmel korral kirjutatud, et inimesed otsivad maksutõusude kartuses lisatööd, siis Rootalu sõnul andmed seda ei kinnita. „Ühe kuu jooksul mitmel kohal töötavate inimeste osakaal pole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt muutunud, püsides 12%