Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

Arvude maagia kohaliku omavalitsuse arengus

Uudis
Postitatud 2. detsember 2021 11:00 , Reet Alev, Põltsamaa vallavolikogu esimees ja Viljandi linnavalitsuse linnaarengu peaspetsialist

Arengudokumente koostades püstitatakse rida eesmärke ja kavandatakse tegevused, kuidas nendeni jõuda. See on üpriski lihtne ja loogiline, kuid arvatavasti tekitab ka küsimusi. Kuidas me üldse teame, millised võiksid olla ühe omavalitsuse arengu eesmärgid ja millele need tuginema peaksid?

Kohaliku omavalitsuse eri eluvaldkondade arengut kavandatakse  omavalitsuse arengukavas ja eelarvestrateegias kajastatud eesmärkide ning nende elluviimiseks planeeritud tegevuste alusel.

Hästi lakooniliselt annab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ette määratluse: arengukavas peab olema esitatud majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused ning probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade kaupa. Millele tuginevad need suundumused ja vajadused või hetkeolukorra analüüs? Ikka arvudele.
 

Tugi arvudest

Statistikaameti andmebaasis väljadel klõpsides ja päringuid tehes saab numbrite keeles teada peaaegu kõigi valdkondade kohta paljude-paljude näitajate numbrilisi väärtusi. On võimalik välja joonistada pikaajalisi suundumusi alates aastakümnete tagusest ajast kuni tänase päevani. Andmebaasis leidub ka tulevikku prognoosivaid tabeleid rahvastiku kohta.

Lähtudes andmebaasis olevatest näitajatest ja osates näha numbrite taga ka reaalselt toimuvat, saab arvudele tuginedes kirjeldada paljutki. Juhtimislauad on samuti asendamatuks abiks dokumentide koostamisel ja visualiseerimisel.

Aga kas omavalitsused oskavad või tahavad arvude alusel planeerida oma arenguid? Või vastupidi – kas avaldatud ja kogutud arvud annavad piisava aluse ja võimalused omavalitsuste arenguid planeerida?

Reet Alev
Reet Alev

Olen aastate jooksul arengudokumente ette valmistades ja rahastamise taotlusi koostades puutunud kokku küsimustega, kas on piisavalt sihtgruppi, kelle jaoks me mõnd konkreetset tegevust planeerime. Kas planeerime tegevust ainult seetõttu, et selleks on atraktiivne toetusmeede ja olemasolev kinnisvara või piisavalt arvukas sihtgrupp?

Homseid tegevusi planeerides

Arvan, et statistikaameti kogutud ja avaldatud andmed eri valdkondade kohta on suureks abiks omavalitsuste töös. Rahvastikunäitajad on peamine alus arengute suunamisel. Ühes riigi piirkonnas rahvaarv kasvab, kuid kõikides piirkondades see nii ei ole ja seetõttu on omavalitsustel erinevad võimalused eri valdkondade arengut kavandada. Maapiirkondades puutume tihti kokku probleemiga, et asustuse hõrenemisel ei jätku enam teenuste tarbijaid, mistõttu oleme valikute ees, kuidas tagada teenuseid kokku tõmmates siiski sobivale teenusele juurdepääs.

Statistikaameti kaardirakendus on vajalik abimees taoliste muutuste planeerimisel ja ellukutsumisel. Rakendusel on piisavalt palju võimalusi, kuid igal rakendusel on oma eripärad ja siinkohal soovin ametilt rakenduse hingeelu paremat tutvustamist ja kasutajatele julgust rakenduse võimalusi kasutada.

Planeerides igapäevaselt omavalitsuse homseid tegevusi, saabki statistiline info olla kindlaks toeks, et arengudokumentides olevad eesmärgid baseeruksid millelegi kindlale. Otsustajate oskus näha  numbrite taga tegelikku elu annab kindlust, et tähtsaid otsuseid tehes ei jää midagi kahe silma vahele. Pean oluliseks, et statistiliste andmete järjepidev kogumine ja avaldamine jätkuks ning andmebaaside kaudu jõuaks väärtuslik info kõigi huviliste, tarbijate ja otsustajateni võimalikult operatiivselt ja sisukalt.

Kõik loevad! Osale suurel Eesti rahva e-loendusel 28.12–22.01. Alusta siin!