Otsingu tulemused

Homme, 6. veebruaril algavad 2026. aasta taliolümpiamängud Milanos ja Cortinas, kus 32 sportlast esindavad Eestit 11 spordialal. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris maailma olulisima talispordivõistluse eel värsketest andmetest, kuidas läheb taliolümpiaaladel Eestis ning kuidas on muutunud harrastajate hulk erinevatel taliolümpiaaladel võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Kõige populaarsemad taliolümpiaalad on jäähoki, murdmaasuusatamine ja iluuisutamine 2025. aastal olid kolm kõige suurema harrastajaskonnaga taliolümpiaala jäähoki (2342 harrastajat), murdmaasuusatamine (1988 harrastajat)

Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabade ametikohade määr oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 1,6% Kolmandas kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 588 494. Vabu ametikohti oli enim hariduses (2025) ning hulgi- ja jaekaubanduses (1264). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 095), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad. Majandusüksuste hulka kuuluvad ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused, näiteks mittetulundusühingud ja riigiasutused. „Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest

Statistikaameti andmetel peatus augustis majutusettevõtetes 342 000 turisti, mis on 3% rohkem kui aasta varem samas kuus. Siseturistide arv suurenes nii eelmise kui ka üle-eelmise aasta augustiga võrreldes, välisturiste oli varasemast jätkuvalt vähem.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga 1,5%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 12,6%.

Tarbijahinnaindeks jäi 2018. aasta septembris võrreldes augustiga samale tasemele ning muutus võrreldes eelmise aasta septembriga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 5,0%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 3,8% ja teenused 7,3% kallimad.