Turismiuuring
Mis uuring see on?
Turismiuuring annab ülevaate Eesti elanike reisimisest: ööbimisega sise- ja välisreisidest, reisi eesmärgist, kestusest, reisikorraldusest, kulutustest ja peamistest sihtkohtadest. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides.
Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?
Uuring korraldatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel ja andmeid kasutavad ka Eesti Pank, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja Eurostat.
Kui sageli uuringut korraldatakse?
Uuringut korraldatakse läbi aasta kuude kaupa. Andmed avaldatakse kvartali ja aasta kaupa.
Milleks on neid andmeid vaja?
Turismiuuringu andmeid kasutatakse reiside analüüsimiseks ja turismisektori olukorra hindamiseks. Turismil on oluline osa riigi majanduses ja tööhõives, aga ka sotsiaalses ja kultuurilises lõimimises. Riigi konkurentsivõime tugevdamiseks on vaja koguda andmeid reiside, turistide, reisikulutuste ja turismist tekkiva majanduskasu kohta.
Uuringu andmed on võrreldavad Euroopa Liidu teistes riikides samal ajal korraldatud turismiuuringutega.
Kuidas valitakse uuringus osalejaid?
Turismiuuringu ühe kuu valimisse satutakse juhuvaliku teel. Turismiuuringu valim koostatakse rahvastiku statistilisest registri isikkooseisu põhjal ning kontaktandmed saadakse rahvastikuregistrist. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Andmeid kasutatakse üldistatult ja kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel.
Turismiuuringus osalemine on vabatahtlik. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu, mistõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, kuid sel juhul läheb kild tervikpildist kaotsi. Küsitluses on vaja osaleda, et riik saaks meid kõiki mõjutavaid otsuseid langetades tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele.
Kuidas andmeid kogutakse?
Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.
Selles uuringus kogutakse andmeid
- veebiküsitlusega,
- telefoniküsitlusega
Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse vastaja nõusolekul.
Valimisse valitud isikuga ühenduse saamiseks teeb küsitleja maksimaalselt 10 kontakteerumise katset.
Mis kogutud andmetest edasi saab?
Teie antud vastuseid näevad kuni küsitlusperioodi lõpuni ainult küsitlusjuhid ja välitööde juht ning kui vastasite telefoniküsitlusele, siis ka Teid küsitlenud telefoniküsitleja.
Pärast vastuste sisestamist liiguvad andmed kogumisrakendusest Statistikaameti andmelao väga piiratud juurdepääsuga osasse, kus hoitakse kogutud andmeid isikustatud kujul. Andmelaos pääsevad isikustatud andmetele ligi vaid vähesed volitatud statistikaameti töötajad. Seal toimub edasine andmete pseudonüümimine, isikut tuvastava info (isikukood, nimed, täpne elukoht, kontaktandmed jm) eemaldamine ning teostatakse muud töötlused, mis on antud uuringu jaoks vajalikud.
Edaspidises andmetöötluses ja analüüsis kasutatavaid pseudonüümitud andmeid hoitakse andmelao selles osas, kuhu pääsevad ligi ainult vastava valdkonnaga tegelevad analüütikud ja matemaatilised statistikud. Neile on antud andmetele juurepääsuluba, kuna nad vajavad just neid andmeid riikliku statistika näitajate tootmiseks ja statistikaameti avalikus andmebaasis avaldamiseks. Sellisel kujul avaldatud andmed on koondandmed ning need ei võimalda üksikisiku tuvastamist, st Teie andmeid levitatakse agregeerituna ja Teie isiku suhtes anonüümselt.
Samuti rakendame konfidentsiaalsusnõudeid ning ei avalda valikuuringute puhul andmeid lõigetes, mille aluseks olevate kirjete arv jääb alla 20. Muuhulgas aitab see vältida isiku otsest või kaudset tuvastamist avaldatavate andmete alusel.
Isikuandmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Andmeid võib näiteks edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse säilitamise kohustust. Poliitikakujundajatel ja teadlastel on võimalik taotleda riikliku statistika seaduse alusel pseudonüümitud andmetele ligipääsu statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud eraldi kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks kas Andmekaitse Inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus. Iga andmete taotlust menetleb majasiseselt konfidentsiaalsusnõukogu, kes otsustab, kas taotleja saab ligipääsu andmetele. Vaata lähemalt: https://stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil.
Andmete säilitamise tähtajad on kehtestatud Statistikaameti liigitusskeemis, mis on leitav Statistikaameti kodulehel: https://www.stat.ee/et/statistikaamet/dokumendiregister. Andmekaitse üldiste reeglite kohta saate lähemalt lugeda siit: https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse.
Tutvu küsimustikuga.
Kuidas uuringus osalejaid tänatakse?
Kõigi vastajate vahel loositakse igas kvartalis kaks 50-eurost kinkekaarti.
Loosis osalemise nõusoleku saab valimiisik anda küsimustikule vastates.
Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?
Statistikaameti läbiviidavad uuringud leiab lehelt uuringute ajakava | Statistikaamet. Veebiküsitlustele saab vastata statistikaameti veebis https://estat.stat.ee. Telefoni teel intervjuusid teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).
Kus uuringu tulemused avaldatakse?
Turismiuuringu tulemused avaldatakse statistika andmebaasis Eesti elanike reisimine valdkonna all. Andmed leiab ka Turism, majutus ja toitlustus valdkonnalehelt ja juhtimislaualt Eesti elanike reisimise valdkonna all. Uute aasta andmete avaldamise korral ilmub uudis.
| Kokku | Tööreis | Puhkusereis | Tuttava või sugulase külastamine | Muu isiklik reis | |
|---|---|---|---|---|---|
| 2011 | 1 054,2 | 232,3 | 457,8 | 359,6 | .. |
| 2012 | 1 146,8 | 236,9 | 574,7 | 312,4 | 22,8 |
| 2013 | 1 165,8 | 272,4 | 652,4 | 233,4 | .. |
| 2014 | 1 425,5 | 395,6 | 701,1 | 311,2 | 17,6 |
| 2015 | 1 249,9 | 338,9 | 686,8 | 213,2 | .. |
| 2016 | 1 339,3 | 422,7 | 684,6 | 223,3 | .. |
| 2017 | 1 279,4 | 318,9 | 753,0 | 194,6 | .. |
| 2018 | 2 068,5 | 502,0 | 1 228,4 | 305,1 | 33,0 |
| 2019 | 1 701,5 | 400,3 | 999,6 | 251,4 | 50,2 |
| 2020 | 558,1 | 140,7 | 337,8 | 65,3 | .. |
| 2021 | 574,5 | 135,5 | 335,8 | 89,2 | .. |
| 2022 | 1 090,0 | 162,6 | 722,2 | 161,1 | 44,1 |
| 2023 | 1 512,8 | 286,1 | 984,4 | 193,3 | 48,9 |
| 2024 | 1 545,6 | 314,8 | 972,8 | 210,1 | 47,9 |
Eesti inimesed on hakanud vähem reisima
Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aasta kolme esimese kvartali jooksul kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi.
Eesti-siseste reiside arv kasvas mullu 8%
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2024. aastal üle 1,5 miljoni ööbimisega välisreisi, mis on 2% rohkem kui 2023. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,5 miljonit ehk 8% enam kui aasta varem.