Otsingu tulemused

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2022. aastal Eestis ja välisriikides kokku 1% vähem kui aasta varem.

Statistikaameti andmete kohaselt oli möödunud aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 10 376 vaba ametikohta.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis püsivhindades 6,4% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist ühes – energeetikas 5,2%, kuid langes töötlevas tööstuses 6,4% ning mäetööstuses 17,5%.

Statistikaameti andmetel oli kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8689 vaba ametikohta, mis on 27% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Kõige enam oli tööjõu liikumist hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning hariduse tegevusaladel.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta mais püsivhindades 12,7% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 31,5% ja töötlevas tööstuses 13,1%, kuid suurenes mäetööstuses 36,3%.

Ehitusvaldkonna areng on kogu Euroopa Liidus (ELis) olnud kiire. Seda on soodustanud uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning struktuurifondidest saadavate vahendite tõhus kasutamine. Viimased viis aastat ehitusmahud aina kasvasid, kuid eriolukord tegi oma korrektuurid siingi. Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud 2% ja ELis kokku 8%.

Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Sissetulekute piirkondlikku ebavõrdsust peetakse negatiivseks nähtuseks, kuid muresid võib tekitada ka majanduslanguse ebaühtlane jagunemine. Esialgsed andmed näitavad, et Eestis on selline oht olemas.

Me oskame mõõta inimeste majanduslikku heaolu, aga kas me suudame mõõta heaolu ja selle jätkusuutlikkust, kui jätame SKP kõrvale? Seda arutati Arvamusfestivalil, kus räägitust teeb ülevaate statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.