Kuidas määratakse rahvaloendusel inimese elukoht?
Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.
Alaline ehk püsielukoht
2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel küsiti inimestelt nende alalist ehk püsielukohta. Definitsiooni järgi tähendab see eluruumi, kus inimene veetis viimase 12 kuu jooksul suurema osa oma vabast ajast või kavatseb seda teha järgneva 12 kuu jooksul. Määratluse puhul tuleb arvestada lisanõudeid ja erandeid:
- kõrgkoolide ja keskhariduse baasil kutseõppeasutuste õppurite elukoht peab olema õppeasutusega samas linnas või asulas;
- keskkoolide ja sama taseme kutseõppeasutuste õppurite elukoht peab olema vähemalt ühe vanema elukoht;
- pendelrändajatel ehk teises linnas või asulas tööl käijate elukoht on nende perekonna (abikaasa, elukaaslase ja/või laste) elukohaga sama, kuid mitte vanemate elukoht. Kui töörändajal oma perekonda ei ole, siis ei kuulu ta pendelrändajate hulka.
Registreeritud elukoht
Registreeritud elukoht on see, mis on rahvastikuregistrisse teatatud. Registreeritud elukoht määrab juriidilise seose inimese ja riigi vahel ning inimene vastutab selle eest, et ta on õiged andmed esitanud. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel on õiguslik tähendus Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletustel ja -küsitlustel, mille korraldamisel võetakse need aluseks. Samuti on andmetel õiguslik tähendus nii omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel kui ka avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on elukohajärgsusega seotud.
Praegune elukoht
Praegune elukoht on eluruum, kus isik veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast. 2021. aasta rahvaloenduse kontekstis on määratluse juures oluline ka kolme kuu pikkune ajavahemik 01.11.2021–31.01.2022. Kui inimene veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast mitmes elukohas Eestis, siis tuleb märkida see elukoht, mida ta peab oma peamiseks elukohaks. Kui selles osas eelistus puudub, tuleb märkida elukoht, kus viibitakse vastamise hetkel või viimati. Kui aga isik nimetatud ajavahemikus kolib, siis tuleb märkida elukohaks uus elukoht Eestis.
Kolme kuu pikkune ajavahemik on valitud selle tõttu, et see oleks kõige lähedasem loendusmomendile ja annaks info, millistel aadressidel elavad inimesed veebis ei vastanud. Selle teadmise alusel saavad küsitlejad neid 2022. aasta jaanuari lõpus külastada. Seega on tegemist abitunnusega küsitlusloenduse korraldamiseks. Praegune elukoht ei kuulu avaldamisele, mistõttu puudub vajadus seda Euroopa Komisjoniga kooskõlastada.
Tegelik elukoht
Tegeliku elukoha üldkasutatav ja rahvusvaheliselt ühtviisi mõistetav definitsioon puudub. Loenduse puhul arvestatakse tegeliku elukohana praegust elukohta.
Elukoha määramine 2021. aasta loendusel
Aasta lõpus algaval loendusel määratakse inimeste alaliseks elukohaks registri andmete põhjal saadud elukoht. See variant on Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud, sest on kooskõlas registripõhise loenduse põhimõttega, mida rakendab järjest suurem osa Euroopa Liidu riike.
Suur osa inimesi saab elukohaks rahvastikuregistris registreeritud elukoha. Institutsioonides (vanglates, hooldekodudes, asenduskodudes) viibivad inimesed määratakse loendusel elama vastava asutuse aadressile, sest registreeritud elukohana säilib neil eelmine elukoht.
Esimene prooviloendus näitas, et koos elavad pereliikmed ei ole alati rahvastikuregistris ühisele aadressile registreeritud ja nii tekkis suur hulk registrijärgseid üksikvanemaid. Järgnev analüüs on näidanud, et kombineerides erinevate andmekogude andmeid saab üsna täpselt hinnata, kes perekonna moodustavad. Kui näiteks ühiste laste, korteri ja kodulaenuga abikaasad on registreeritud erinevatele aadressidele, saab olla üsna kindel, et nad elavad siiski koos. Sellisel juhul pole alguses küll päris selge, millisel aadressil on pere ühine kodu, kuid siingi on abiks erinevate registrite info. Näiteks saab lähtuda sellest, kui kaugel asuvad pereliikmete lasteaiad, koolid või töökohad, kes on eluruumi omanik, kelle nimel on elektrileping või kas sel aadressil elab ka teisi inimesi. Kasutades registrites olevat erinevat infot, saab määrata registrite põhjal inimese alalise elukoha.