Otsingu tulemused

Täna, 31. detsembri esimestel minutitel algas Eestis üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Kuni jaanuari lõpuni saab loendusel osaleda internetis, alates veebruari keskpaigast külastavad kodusid rahvaloendajad.

Statistikaameti andmetel külastati 2022. aastal Eestis muuseume ligi 2,5 miljonit korda. Eelnevate aastatega võrreldes on külastuste arv tõusuteel, kuid pandeemiaeelsele tasemele jääb veel alla.

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Statistikaamet uurib sotsiaalministeeriumi tellimusel, millise töö on ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikud ja teistel alustel riigis viibivad Ukraina kodanikud endale leidnud. Andmeid hakatakse edaspidi uuendama regulaarselt.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli 2024. aastal Eestis väliskaubandusega tegelevate ettevõtete seas kõige enam mikroettevõtteid, kus on alla 10 töötaja. „Mikroettevõtted moodustavad kõigist eksportivatest ettevõtetest 74% ja importivatest 82%, kuid ekspordi väärtusest vaid 16% ja impordist 21%. Kõige suurema rahalise väärtuse annavad aga hoopis keskmise suurusega ettevõtted, kus on 50 kuni 249 töötajat. Kuigi keskmise suurusega ettevõtted moodustavad eksportivate ettevõtete arvust vaid 5% ja importivatest 3%, siis ekspordi väärtusest annavad nad lausa 36% ja impordi väärtusest

Statistikaamet ootab veel laupäeva, 22. jaanuari jooksul kõiki Eesti inimesi täitma rahvaloenduse e-ankeeti. Seni on lühikese, kõigest viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud 550 000 inimest ehk loendatud on ligi 42% kogu Eesti rahvastikust.

Täpsustatud andmetel elas 2016. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 944 inimest, mida on 2673 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1336 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 2410 inimese võrra. Rahvaarvu kasvu mõjutas ka muudatus arvutamise metoodikas, mille tagajärjel lisandus rahvastikku 1599 inimest.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP teises kvartalis 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 9 miljardit eurot.