Otsingu tulemused

Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?

Täna, 4. jaanuaril 2021 avaldas statistikaamet veebirakenduse Tõetamm uue versiooni. Uuendatud tamm on visuaalselt lihtsamini jälgitav ja seda on täiendatud strateegia „Eesti 2035“ näitajatega.

Andmeid pole vaja koguda andmete pärast – andmeid on vaja selleks, et nende abil selgitada ja mõtestada ühiskonnas toimuvat. Andmete keele tundmine juhatab targemate otsusteni ja annab eelise kõnekate, kontrollitud andmetel põhinevate lugude jutustamiseks. 1. sammas: leia andmed üles! Võib tunduda kummaline, aga sageli on andmeid täis maailmas keeruline andmeid üles leida. Kui huvi pakub mis tahes küsimus Eesti elu kohta, siis on tõenäoline, et riiklik statistika annab sellele vastuse. Riiklikku statistikat koguvad, analüüsivad ja säilitavad mitmed organisatsioonid. Näiteks tervise arengu

Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mida on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Samal ajal sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on kahanenud.

Eelmisel aastal organiseerisid Eesti kontserdikorraldajad kodumaal 3092 kontserti, kuhu müüdi veebi kaudu üle 375 000 pileti. Kontserdikorraldajaid oli kokku 448, kellest iga neljas tegutses mitmes maakonnas.

Eesti elanikud tegid 2021. aastal 575 000 ööbimisega välisreisi, mis on aasta varasemaga võrreldes 3% rohkem. Ööbimisega sisereise tehti ligi 2,3 miljonit ehk 6% rohkem kui 2020. aastal. Välisreisidele kulutati möödunud aastal üle 495 miljoni euro ja sisereisidele üle 402 miljoni euro.

Töötuse määr oli 2017. aasta I kvartalis 5,6%, tööhõive määr 66,3% ja tööjõus osalemise määr 70,2%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed näitavad, et üldarvuna oli novembri lõpus Eestis kehtivaid töösuhteid oktoobrist rohkem. Viimase kuuga on töösuhete arv kõige rohkem langenud töötlevas tööstuses, eelkõige puidutöötlemise* ja mööblitootmise alal.