Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Keskkonnakaitse võib olla ka tuluallikas

Kuupäev 11.08.2022
Artikkel
Keskkonnakaupade ja teenuste turul ehk edaspidi rohemajanduses on Eesti oluline tootja, kui arvestada meie väiksust, kirjutas statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Liikuvusanalüüs (2019–2020)

Sisuleht
Statistikaamet monitooris 2020. aasta kevadel koostöös mobiilioperaatoritega anonüümsete mobiiliandmete abil inimeste liikuvust piirkonniti. Liikuvuse hindamiseks kasutati ühe näitajana täiesti paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsust. Anonüümsed mobiilinumbrid jagati kolme rühma: täiesti paiksed mobiilid ja väheliikuvad ehk 95% paiksed mobiilid – ööpäeva jooksul püsib anonüümne mobiilinumber oma piirkonnas kas kogu aeg või vähemalt 95% ajast (ehk viibib väljaspool oma piirkonda kuni 72 minutit ööpäeva jooksul) liikuvad mobiilid – liikuv mobiilinumber on oma piirkonnast eemal vähemalt 5

REGREL. Eesti registrites on info rahvuse ja emakeele kohta olemas

Kuupäev 16.10.2019
Artikkel
Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.

Pikaajaline töötus kasvab

Kuupäev 12.02.2010
Artikkel
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem. Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%. Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III

Vaesuse arengud Eestis

Kuupäev 17.03.2010
Artikkel
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Majandus langes hinnatõusu tõttu 2,4%

Kuupäev 30.11.2022
Artikkel
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot.

Tööturu kiirstatistika viitab taastumismärkidele majutuses ja toitlustuses

Kuupäev 23.07.2020
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment toob viimastest tööturu kiirstatistika andmetest välja, et möödunud kahel nädalal (6.–19. juuli) on näha töösuhete arvu mõningast tõusu majutuse ja toitlustuse ning ehituse tegevusaladel. „Töötajate arv jääb nendel tegevusaladel jätkuvalt alla eelmise aasta tasemele, aga vahe on pisut vähenenud. Endiselt ei ole aga töösuhete arvu taastumist näha töötlevas tööstuses,“ lisab Leesment.