Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Nõudlus uute elamispindade järele püsib endiselt

Kuupäev 26.02.2020
Artikkel
Statistikaameti esialgsete andmete alusel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2019. aastal Eestis ja välisriikides kokku 3,2 miljardi euro eest ehk 3% rohkem kui aasta varem. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes jäi ehitusmaht eelneva aasta tasemele.

Ehitus

Valdkond
Elumajad, ärihooned ja muud ehitised kerkivad tänapäeval kiiremini kui kunagi varem. Selle taga on ehitusvaldkonna areng, mis võimaldab maju, sildu, staadioneid ja teid ehitada lühema aja ning väiksema töökuluga. Ehitus hõlmab hoonete ja rajatiste (teed, sillad, sadamad, magistraaltorust ikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) ehitust, rekonstrueerimist, laiendamist ning lammutamist. Ehitusettevõtjad tegutsevad peamiselt koduturul. Seetõttu mõjutab ehitussektori käekäiku riigi üldine majandusareng. Kui majandusel läheb hästi, on ka ehitusmahud suured, majanduse madalseisu ajal aga

Tööstusettevõtete toodangu mahud kasvasid 17%

Kuupäev 08.06.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted aprillis 17% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 17% ja töötlevas tööstuses 18%, mäetööstuses aga vähenes 1%.

Kukkumised ja uppumised võtsid mullu rekordiliselt palju elusid

Kuupäev 09.06.2021
Artikkel
Statistikaameti täpsustatud andmetel registreeriti Eestis eelmisel aastal 15 811 surma. Tavapäratult palju ehk 944 registreeriti vägivaldseid surmasid, millest 181 olid kukkumise ning 52 uppumise tagajärjel. COVID-19 tõttu suri 203 inimest.

Keskmise brutokuupalga kasvu veab info ja side tegevusala

Kuupäev 27.05.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv.

Käive tegevusala järgi

Sisuleht
Joonistel esitatakse kuukäibe suhteline muutus protsentides võrreldes eelmise aasta sama kuuga kahe ajavahemiku kohta: alates 2006. aastast ja alates 2017. aastast. Saadud arv näitab, kas käive on suurenenud (suhtarv on positiivne), vähenenud (suhtarv on negatiivne) või ei ole eelmise aastaga võrreldes muutunud (suhtarv on null). Näitaja on arvutatud järgmiselt: (käive jooksval aastal – käive eelmisel aastal) / käive eelmisel aastal * 100% Joonis võimaldab kõige detailsemalt hinnata alanud kriisi mõju, kui vaadata kuude kaupa tegevusalade alusel ettevõtete käibe muutust 2020. aastal võrreldes

Surmade kiirstatistika

Sisuleht
Surmade kiirstatistika tootmine on ajendatud 2020. aasta koroonakriisist. Joonisel on välja toodud 2010. kuni 2026. aasta surmade statistika nädalate kaupa. Aastate 2010–2024 andmed on lõplikud, 2025 ja 2026 aasta andmed on rahvastikuregistri põhjal esialgsed ja neid täiendatakse. Joonisel on esitatud ka kümne aasta keskmine surmade arv nädalas. Surmajuhtude arv oleneb aastaajast: detsembris, jaanuaris, veebruaris ja märtsis on neid keskmisest rohkem, suvekuudel juunis, juulis, augustis ja septembris vähem. Keskmine joon koos varasemate aastate kõikumistega annab tausta, et hinnata praeguseid

Statistikaamet hakkab avaldama surmade statistikat nädala kaupa

Kuupäev 29.04.2020
Artikkel
Statistikaamet hakkab iga nädal avaldama surmade arvu, näidates nädala jooksul surnud Eesti elanike arvu ja jaotust soo ning vanuserühmade kaupa. Andmeid uuendatakse teisipäeviti nii kaua, kuni on vaja hinnata eriolukorra mõju.

Statistikaameti Iti aitab nii andmeesitajat kui ka statistika tarbijat

Kuupäev 17.04.2019
Artikkel
Statistikaameti kodulehel teenindab kliente aprillist alates virtuaalne assistent Iti, kes oskab vastata statistika tarbijate ja andmeesitajate tüüpküsimustele. Kui Iti vastust ei tea, suunab ta päringu selle sisu alusel klienditoele.