Otsingu tulemused

Eestit on alati iseloomustatud kui kartulisöömise maad (nn kartulivabariik), kuid selgub, et eestimaalastest veel rohkem söövad kartulit lätlased ja leedukad. Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal tarbib Eesti elanik päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi. Kui Baltimaad paistavad silma eelkõige kartuliarmastuse poolest, siis näiteks Lõuna-Euroopa riigid on väga suured toidurasvade tarbijad. Rasvainete hulgas on Lõuna-Euroopa maades ülekaalus oliiviõli, mida nendes riikides tihti ka toodetakse. Heaks

Eestit on alati iseloomustatud kui kartulisöömise maad (nn kartulivabariik), kuid selgub, et eestimaalastest veel rohkem söövad kartulit lätlased ja leedukad. Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal tarbib Eesti elanik päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi. Kui Baltimaad paistavad silma eelkõige kartuliarmastuse poolest, siis näiteks Lõuna-Euroopa riigid on väga suured toidurasvade tarbijad. Rasvainete hulgas on Lõuna-Euroopa maades ülekaalus oliiviõli, mida nendes riikides tihti ka toodetakse. Heaks

Eriolukord on kestnud veidi enam kui kolm nädalat ja järjepanu ilmub uudiseid raskustesse sattunud ettevõtetest. Uurisime värskeid arenguid tööturul ja vaatasime töösuhete statistikat aasta algusest märtsi lõpuni.

Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuhina alustas 21. detsembril tööd Liina Osila, kelle eestvedamisel korraldatakse 2021. aasta loendus.

Septembri teisel nädalavahetusel tähistab Eesti koos paljude teiste riikidega vanavanemate päeva. 2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgub, et praegu saavad vanaemad-vanaisad sellesse seisusesse küll hilisemas eas kui eelmine põlvkond, kuid sedajagu rohkem on neil ees eluaastaid, et seda staatust nautida.

Septembri teisel nädalavahetusel tähistab Eesti koos paljude teiste riikidega vanavanemate päeva. 2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgub, et praegu saavad vanaemad-vanaisad sellesse seisusesse küll hilisemas eas kui eelmine põlvkond, kuid sedajagu rohkem on neil ees eluaastaid, et seda staatust nautida.

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.