Eriolukorra esimesed nädalad tööturul – kui palju koondatakse?
Eriolukord on kestnud veidi enam kui kolm nädalat ja järjepanu ilmub uudiseid raskustesse sattunud ettevõtetest. Uurisime värskeid arenguid tööturul ja vaatasime töösuhete statistikat aasta algusest märtsi lõpuni.
Eriolukord on kestnud veidi enam kui kolm nädalat ja järjepanu ilmub uudiseid raskustesse sattunud ettevõtetest. Uurisime värskeid arenguid tööturul ja vaatasime töösuhete statistikat aasta algusest märtsi lõpuni.
Statistikaameti juhtivanalüütikud Märt Leesment, Kaja Sõstra, Eve Telpt ja andmeteadur Kadri Rootalu
Kriisist tingitud eriolukorra esimesed ilmingud tööturule on juba saabunud. Töösuhete statistika näitab, et aasta alguse kuudega võrreldes on vähenemas uute töösuhete arv.
Lõpetatud ja peatatud töösuhete arv tavapärasest tasemest nii palju ei erine. Nagu enne eriolukorda, on ka praegu rohkem kui kolmandik lõpetatud lepingutest võlaõiguslikud (käsundus- ja töövõtulepingud), mille lõpptähtaeg on langenud vaatlusalusele nädalale. Koondamiste arv on viimasel kahel nädalal küll kasvanud, kuid massilistest koondamistest veel rääkida ei saa. Seda enam, et koondamiste arv on tavapäraselt iga kuu lõpus kasvanud. Töösuhte lõpetamise etteteatamise tähtajad on aga erinevad (ulatudes kolme kuuni) ja koondamiste arv võib siiski järgmistel nädalatel suureneda. Märtsi viimase täistöönädala (23.–29. märtsini) andmete põhjal lõppes koondamise tõttu 14% kõigist lõpetatud töösuhetest.
Märgatavamad murrangud saabuvad tõenäoliselt järgnevatel nädalatel. Samas ei maksa unustada, et tavapäraselt on kuu lõpus hüppeliselt suurenenud lõpetatud töösuhete arv, kuu alguses aga sõlmitakse rohkem uusi töölepinguid.
Kõige rohkem kannatab majutus ja toitlustus
Eriolukorra esimestel nädalatel on kriis enim mõjutanud majutus- ja toitlustusettevõtteid. Märtsi kolmandal ja neljandal nädalal on töösuhete arv võrreldes kriisieelse ajaga vähenenud kummalgi nädalal ligi 2%. Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas on samuti langust näha ja see oli suurim just kolmandal nädalal. On ka tegevusalasid, kus tööjõuvajadus pole vähenenud ja töösuhete arv on hoopis kasvanud, näiteks põllumajanduse, metsamajanduse ning kalapüügi tegevusalal, kus hooaeg on algamas. Sel tegevusalal suurenes töösuhete arv ka 2019. aasta märtsis.
Suuremad tööandjad suudavad veel töökohti hoida
Riiklik eriolukord on mõjutanud igas suuruses ettevõtteid ja asutusi. Seni tagasihoidlik töösuhete arvu vähenemine on toimunud eelkõige keskmise suurusega tööandjate hulgas. Puutumata pole jäänud ka mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat), mida on Eestis kõige rohkem ja mis on ka peamised tööhõive pakkujad. Suuremad ehk vähemalt 250 töötajaga ettevõtted on seni suutnud suhteliselt edukalt töökohti säilitada.
Olukord tööturul on pingeline ning tööturu kiirstatistika väljendab esimesi kriisimärke. Tavapärasest situatsioonist märkimisväärset kõrvalekallet märtsi lõpu andmed siiski veel ei näita. Kas tööandjad on suutnud kriisiga kohaneda ja töökohti üsna edukalt säilitada või ei kajastu suurem kriis veel andmetes? Loodame esimest varianti, kuid signaalid viitavad, et pigem tuleks karta teist. Kuidas tegelikult läheb, näeme järgmiste nädalate jooksul.
Koroonaviirusega kaasnenud majanduskriisi mõjud tööturule on ilmnenud ka Eestis. Statistikaamet avaldab alates aprillist kiirstatistikat siinsel tööturul toimuva kohta.
Tööturu kiirstatistikat värskendame statistikaameti kodulehel www.stat.ee/tooturu-kiirstatistika uute andmetega iga nädala lõpus. Interaktiivsetel joonistel antakse töötamise registri (TÖR-i) iga nädala andmete põhjal ülevaade Eesti tööturu hetkeolukorrast. Näitame, kuidas on nädalaga muutunud töösuhete arv Eestis: kui palju on neid lõpetatud, peatatud või alustatud.
Metoodika
Tööturu kiirstatistika andmed pärinevad maksu- ja tolliameti töötamise registrist ja statistikaameti majandusüksuste statistilisest registrist. Esitamiseks valiti tööturu näitajad, mida Vabariigi Valitsuse 12. märtsil välja kuulutatud eriolukord kõige tõenäolisemalt mõjutab. Andmestik ei hõlma julgeolekuasutuste töötajaid.
Andmed esitatakse alates 2020. aasta esimesest täisnädalast võrdlusena eelmise nädalaga ja 2019. aasta vastava kalendrinädalaga. Andmestikku uuendatakse kord nädalas, täiendades seda möödunud nädalal töötamise registrisse sisestatud andmetega. Sellest tulenevalt võivad ka varasemad andmed uuendamisel muutuda (näiteks kui andmeid on registrisse lisatud tagantjärele).
Andmed ei ole isiku-, vaid kirjepõhised (töösuhtepõhised). See tähendab, et mitmel töökohal töötav inimene esineb andmetes mitme kirjega.
Joonistel kasutatud näitajad on defineeritud järgmiselt:
- uued töösuhted – nädala jooksul alustatud töötamised
- lõpetatud töösuhted – nädala jooksul lõpetatud töötamised
- peatatud töösuhted – nädala jooksul peatatud töötamised
- töösuhete arv – töötamiste arv, millel on kattuvus antud nädalaga
Töösuhete arvu muutus eelmise nädalaga võrreldes (%) näitab, kas töösuhteid on juurde tulnud (positiivne suhtarv) või vähemaks jäänud (negatiivne suhtarv) või pole muutust toimunud (null). Suhtarvu leidmise valem:
(töösuhete arv käesoleval nädalal – töösuhete arv eelmisel nädalal) / töösuhete arv eelmisel nädalal * 100