Otsingu tulemused

Rahvaloendus jätkub kohustuslikku valimisse kuuluvatel aadressidel elavate inimeste telefoniküsitlusega, mis kestab veebruari lõpuni. Statistikaamet selgitab, kuidas telefoniküsitlust korraldatakse, mida inimestelt küsitakse ning kuidas on tagatud andmete turvalisus.

Minister Kristina Kallas sõnas, et uuringu tulemused viitavad haridusreformidega õiges suunas liikumisele – kui inimestel on madalam haridustase, on ka nende oskused ja eluga rahulolu kehvemad. Seetõttu on äsja algatatud õppimiskohustusliku ea pikendamise reform ka PIAACi tulemuste valguses õige tee. Uuringust selgunud venekeelsete inimeste nõrgem kaasatus tööturul ja madalama tasemega oskused näitavad eestikeelsele haridusele ülemineku vajalikkust ‒ neil on sageli takistuseks saanud puudulik riigikeeleoskus. Peame senisest enam pingutama, et pakkuda Ida-Virumaal täiskasvanutele nii erialast

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul on töötamise registri (TÖR) andmetel augusti lõpu seisuga vähemalt üks registreeritud töösuhe peaaegu 640 000 inimesel. Üks töökoht oli registreeritud 88% inimestest ja kaks töökohta ligikaudu 10% inimestest. Kolm või enam töösuhet oli 2,4% töötajatest. Ehkki viimaste kuude jooksul on ajakirjanduses mitmel korral kirjutatud, et inimesed otsivad maksutõusude kartuses lisatööd, siis Rootalu sõnul andmed seda ei kinnita. „Ühe kuu jooksul mitmel kohal töötavate inimeste osakaal pole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt muutunud, püsides 12%

Statististikamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel madala haridustasemega 18–26-aastaste noorte osatähtsust viimase kaheksa aasta (2018 –2025) jooksul. Madala haridustasemega noorena käsitles analüüs neid noori, kes ei ole omandanud keskharidust ega ole seda ka omandamas. Analüüs võrdles, kuidas on muutunud madala haridustasemega noorte osatähtsus vaadeldud aastate jooksul ning uuris, millised on hariduslikud erinevused soo, rahvuse ja elukoha järgi. Madala haridustasemega noorte osakaal on mõnevõrra vähenenud Statistikaameti analüütiku ja analüüsi autori Henry Lassi sõnul näitavad

Leibkonna eelarve uuring algas 1. detsembril ning kestab aasta aega. Lisaks leibkonna- ja isikuküsimustikule palutakse osalejatel pidada kahe nädala jooksul kulupäevikut, kuhu märgitakse igapäevased kulutused. Päevikus ei küsita infot kommunaalkulude, eluasemelaenude, autoliisingute ja muude tarbekaupade järelmaksude ega ka regulaarsete sideteenuste kulude kohta. Esimeste uuringus osalejate jaoks algab päeviku täitmine 29. detsembril, päevikut saab täita nii veebis kui ka paberil. „Selleks, et me saaksime terve aasta lõikes ülevaate leibkondade kulutustest, et piltlikult öeldes oleksid sees

Kuigi võiks arvata, et inimesed valivad töökoha oma elukoha lähedale, näitavad erinevad uuringud, et distants elu- ja töökoha vahel on aastate jooksul hoopis suurenenud. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris lähemalt, milline on Eesti-sisene tööränne ehk kui kaugele kodust inimesed tööle liiguvad*.

Keskmiselt kannab Eestis sama nime 12 inimest. Samal ajal on mõõdulatt, millest keskmist võtta, pikk. Nii on 2025. aasta algul kõige rohkem Aleksandr (11 786) ja Olga (10 220) nime kandvaid inimesi. Teisalt leiab rahvastikuregistrist pea 100 000 nime, mille kandjaid on vaid üksainus. Ehkki viimane number tundub küllaltki suur, tasub arvestada, et paljud nimekombinatsioonid, eriti kolmenimelised, ongi ainulaadsed. Nii on oluline täpsustada, et statistikaameti nimerakendus arvestab mitme eesnime puhul kõiki nimesid nii-öelda ühe tükina. See tähendab, et näiteks nimi Karl Martin on nimede

2024. aastal tähistame teema-aastana Eesti kultuuririkkust. Märkame, väärtustame ja hoiame Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust. Statistikaamet vaatas sel puhul andmetele otsa ja leidis põnevaid fakte, milline on Eesti kultuuriline mitmekesisus arvudes.

Iga kuu alguses avaldab statistikaamet värske tarbijahinnaindeksi (THI), mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust Eestis. Seni suuresti käsitsi kogutud andmed tarbekaupade ja teenuste hinnamuutustest on üha enam asendumas nutikamalt, seal hulgas veebikammimise teel kogutud andmetega.