Euroopa sotsiaaluuring

Mis uuring see on?

Euroopa sotsiaaluuring on Euroopa riikide elanike sotsiaalsete hoiakute, uskumuste ja käitumise uuring. Uuring käsitleb inimeste arvamust Eestit mõjutavate oluliste küsimuste kohta. Uuringut tehakse samal ajal enam kui 25-s Euroopa riigis ja see aitab välja selgitada, mil määral jagavad eri riikide elanikud samu vaateid ja uskumusi.

Kelle tellimusel uuringut korraldatakse?

Uuringut rahastavad haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ja Tartu Ülikool. 

Milleks neid andmeid vaja on?

Euroopa sotsiaaluuringu eesmärk on koondada kvaliteetne andmestik ühiskondade arengu ja inimeste käitumise uurimiseks. See on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik uuring, mille tulemusi kasutatakse paljudes valdkondades. Andmeid kogutakse alates 2002. aastast. Praeguseks on koondatud ligi 500 000 inimese andmed 35 riigist. Riikide andmete võrdlemiseks nõutakse uuringus rangete reeglite järgimist.

Kui sageli uuring toimub?

Uuringut tehakse iga kahe aasta tagant. Statistikaamet korraldas uuringu viimati 2022. aastal.

Kuidas valitakse uuringus osalejad? 

Osalejad valitakse rahvastiku statistilisest registrist juhuvalikuga vähemalt 15-aastaste Eesti alaliste elanike hulgast. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi/meiliaadressi näevad vaid selleks volitatud ja konfidentsiaalsuslepingu allkirjastanud isikud. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, ühegi inimese andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel.

Kuidas andmeid kogutakse? 

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nad saavad uuringus osaleda. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile ja kodusele postiaadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri ainult posti teel rahvastikuregistris märgitud aadressile.

Selles uuringus kogutakse andmeid

  • silmast silma küsitlusega,
  • isetäidetava küsimustikuga (veebis või paberil).

Vastaja ei saa uuringus osalemise meetodit (silmast silma küsitlus või isetäidetav küsimustik) ise valida, vaid see on määratud juhuslikkuse alusel. 

Veebiküsimustikku saab täita Tartu Ülikooli veebilehel asuvas keskkonnas, kuhu saab sisse logida kutses oleva lingi kaudu unikaalse parooliga. 

Valimis oleva isikuga proovib küsitleja ühendust saada kõige rohkem kümme korda. Isetäidetava küsimustiku valimis olijatega püütakse kontakteeruda samuti kõige rohkem kümme korda.

Kus uuringu tulemused avaldatakse?

Euroopa sotsiaaluuringu tulemustega saab tutvuda Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleheküljel

Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

Veebiküsitlustele saab vastata Tartu Ülikooli veebilehel. Silmast-silma-küsitlusi teevad statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti kodulehelt. Uuringus osalejal on alati õigus küsida näha küsitleja töötõendit. Küsimuste korral palume ühendust võtta statistikaameti klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).