Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 0,4% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,9%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 3,7% ja teenused 7,0% kallimad.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2%) ja Ida-Viru (6,9%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, v.a Tallinnas – 4,8%,“ ütles ta. Esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2025. aastal oli 475 euro võrra kõrgem kui 2022. aastal. „Viimase kolme aasta jooksul on esimese kvartali keskmine palk tõusnud ligi 31%,“ tõdes Saagpakk. Analüütik selgitas, et kõrgeim

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta jaanuaris majutusettevõtetes ligi 194 000 turisti, mis on 1% vähem kui aasta varem samas kuus. Siseturistide arv kahanes, välisturistide arv aga kasvas.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta oktoobris majutusettevõtetes üle 251 000 turisti, mis on 7% võrra vähem kui aasta varem samas kuus ja 8% vähem kui käesoleva aasta septembris. Aastases võrdluses oli majutusettevõtetes vähem nii välis- kui siseturiste.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuht Evelin Puura tõi välja, et Eesti eksporti mõjutas oluliselt eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu, mis on aastaga suurenenud 30%. „Taasväljaveo ehk reekspordi kasvu mõjutasid kõige enam transpordivahendid,“ lisas Puura. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes aastaga 4% ja moodustas 65% koguekspordist. Kõige enam mõjutasid kasvu töödeldud kütuste ja põlevkivikütteõli ning mõõteseadmete väljavedu. Veebruaris eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid Enim eksporditi veebruaris elektriseadmeid (13% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,6% ning tõusis eelmise aasta juuliga võrreldes 6,4%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 8,1% ja teenused 3,1% kallimad.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman sõnas, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta novembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide ja metalltoodete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete tootmise, masinate ja seadmete remondi ning toiduainete tootmise hinnatõus, mille tulemusena tõusid töötleva tööstuse hinnad novembris kokku 1,1%. Töötlevas tööstuses tõusid hinnad juba mitmendat kuud järjest – novembris 1,1%, oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%,“ selgitas Šokman. Võrreldes selle aasta

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2023. aastal 2022. aasta keskmisega võrreldes 9,2%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid 2023. aastal toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,5% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 4,6%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 7,6% kallimad ja teenused 0,8% odavamad. Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga väiksem kui 4,6% 2021. aasta juunis, mil see oli 3,8%.

Statistikaameti andmetel peatus septembris majutusettevõtetes ligi 260 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 21%. Suurenes välis*- ja vähenes siseturistide arv.