Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Erakordne aasta paneb turismi- ja transpordisektori proovile

Blogi
Postitatud 23. november 2020 10:37 , juhtivanalüütik Piret Pukk

Keerulise aasta mõjust turismisektorile on viimasel ajal palju juttu olnud. Koroonaviirusega kaasnenud piirangud mõjutasid reisibüroosid, majutusasutusi ja ka transpordisektorit. Heitsime pilgu andmetele ja analüüsisime, kuidas on muutunud majutatud välisturistide arv ja ühistranspordivahenditega Eestisse saabunute hulk.

Turistid saabuvad Eestisse lennuki, laeva, rongi, bussi või sõiduautoga. Statistikaameti andmete põhjal on kuude kaupa võimalik võrrelda laevade, rahvusvaheliste lendude ja rongidega Eestisse saabunute ja majutatud välisturistide arvu. Kõik transpordivahenditega Eestisse saabujad ei ööbi majutusettevõtetes, kuid vaatasime üldist trendi ja nende omavahelisi seoseid.

Andmete kogumise erineva metoodika tõttu on lennureisijate ja rongiga saabujate hulgas ka Eesti kodanikud, laevareisijate hulgas aga mitte. Samuti on võrdlusest välja jäetud kruiisilaevadega reisijad. Rahvusvahelise bussitranspordi kohta kuude kaupa andmeid ei koguta, kuid hinnanguliselt saab öelda, et 2019. aastal kasutasid 10% kõigist Eestisse saabunud sõitjatest bussitransporti. Samuti ei ole andmeid sõiduautodega saabunud turistide kohta.

Turismihooaeg algas seekord juunis

Möödunud aastal ja selle aasta alguses oli majutatud välisturistide ja transpordivahenditega Eestisse reisinute arvude vahel sarnane trend, kus Eestisse saabunute arvuga võrreldes ööbis siinsetes majutusettevõtetes umbes 40% reisijatest. Turismihooajal maist septembrini on see osakaal tavaliselt veidi suurem. Sellel aastal aga tuli kevad teisiti ja olukord muutus aprillis, kui majutatud välisturistide arv langes 99% ja Eestisse sõitjate arv 96%.

Majutatud välisturistid ja Eestisse reisijad, jaanuar 2019 kuni september 2020

Turismihooaeg ei saanud sel aastal mais hoogu sisse. Veidi rohkem oli küll nii majutatud välisturiste kui ka Eestisse reisijaid, mullusega võrreldes olid aga mõlemad tulemused ligi 95% madalamad. Juunis ja juulis, kui lubati juba veidi rohkem liikuda, kasvas Eestisse saabunud sõitjate arv ja ka majutatud välisturistide arv. Juunis kasvas majutatud välisturistide arv maiga võrreldes ligi kaheksa korda ja juulis juuniga võrreldes üle kolme korra.

Juunis oli majutatud välisturiste 84% ja Eestisse sõitjaid 75% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Juulis ja augustis oli nii majutatud välisturiste kui ka sõitjaid rahvusvahelistel vedudel keskmiselt 60% vähem, septembris aga vastavalt 80% ja 76% vähem.

Enim vähenes laevaga reisijate arv

Reastades Eestisse saabunud sõitjate arvu transpordiliikide kaupa võib öelda, et koroonapuhang mõjutas sarnaselt neid kõiki. Tavapärasel aastal saabub Eestisse enim turiste laevadega, sõltuvalt kuust 60%–70%. Lennutranspordiga saabus eelmisel aastal kuus keskmiselt 30% sõitjatest, rongidega 2% rahvusvaheliste vedude sõitjatest.

Eestisse saabunud reisijate arv transpordiliikide kaupa, jaanuar 2019 kuni september 2020

Alates märtsist peatati rongiliiklus Venemaaga ja see ei ole siiani taastunud. Märtsis kahanes laevade ja lennukitega saabunute arv võrreldes möödunud aastaga vastavalt 60% ja 51%. Aprillis ja mais saabus välisriigi kodanikest laevareisijaid 95% ja 93% vähem, lennukitega reisijaid vastavalt 99% ning 97% vähem. Mitmed laeva- ja lennuliinid suleti koroonapiirangute tõttu ja ka see on sõitjate arvu vähenemise põhjuseks.

Juunis kasvas laevadega reisijate arv võrreldes maiga üle viie korra ja lennukitega saabunute arv rohkem kui kaks korda. Samas saabus laevadega 68% ja lennukitega 92% vähem reisijaid kui mullu. Juulis saabus laevadega kaks korda rohkem ja lennukitega kolm korda rohkem reisijaid kui juunis. Võrreldes eelmise aastaga oli laevadega saabunuid vaid poole vähem, lennukitega saabus aga 76% vähem reisijaid. Augustis ja septembris vähenes Eestisse saabunud välisriigi kodanikest laevareisijate arv eelmise aastaga võrreldes vastavalt 60% ja 69%. Lennureisijaid oli vastavalt 75% ja 87% vähem.

Mida toovad aasta viimased kuud ja kas majutuses ning reisijate transpordis on taastumise märke näha, saame teada järgmisel aastal.
 

Ülevaates on kasutatud statistikatööga „Majutustegevus“ kogutud välisturistide andmeid, elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmeid laevadega välismaalt saabunud sõitjate kohta (v.a Eesti kodakondsusega sõitjad ja arvestusest on välja jäetud kruiisireisijad), statistikatööga „Õhutransport“ kogutud andmeid rahvusvaheliste lendudega saabunud sõitjate kohta ja statistikatööga „Raudteetransport“ kogutud andmeid rahvusvahelistel vedudel rongiga saabunud sõitjate kohta.

Vaata ka transpordi valdkonnalehte ning turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnalehte.

Foto: Shutterstock