Eesti majutuskohti külastatakse üha enam puhkuse eesmärgil

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul näitavad statistikaameti andmed, et viimastel aastatel on turism Eestis uue hoo sisse saanud. “2024. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 3,6 miljonit turisti, keda on 200 000 võrra enam kui ülemöödunud aastal,” rääkis Pukk. Samas oli möödunud aastal turiste 5% võrra vähem kui kriisieelsel 2019. aastal, kui majutusettevõtetes oli ajalooliselt enim turiste ehk ligikaudu 3,8 miljonit. 2020. aasta tõi liikumispiirangud ja suure languse turismiäris ning tol aastal peatus Eesti majutuskohtades alla 2 miljoni turisti.

1238 majutuskohta, 24 500 tuba ja 58 700 voodikohta

Enim majutuskohti on Eestis tavapäraselt avatud juulis. Võttes vaatluse alla majutusettevõtted, kus on vähemalt viis voodikohta, oli 2024. aasta juulis avatud 1238 majutusettevõtet ligikaudu 24 500 toa ja 58 700 voodikohaga. Maakonniti oli enim majutuskohti Harju maakonnas, kus oli 209 majutuskohta, nendest 121 Tallinnas. Harju maakonnale järgnes Pärnu maakond, kus oli 165 majutuskohta, millest 78 omakorda Pärnus. Saare maakonnas asus 162 ja Tartu maakonnas 99 majutuskohta. Kõige vähem majutuskohti oli Eestis möödunud aasta juulis avatud Jõgeva (34 majutuskohta), Järva (32) ja Rapla (23) maakonnas.

Puki sõnul oli ka tube ja voodikohti möödunud aasta suvel kõige enam Harju ja Pärnu maakonnas. Harju maakonnas oli voodikohti 22 750, Pärnu maakohas peaaegu kolm korda vähem ehk 8304. Üle 3000 voodikoha oli majutuseks võimalik kasutada veel Saare (4448 voodikohta), Tartu (3686) ja Ida-Viru maakonna (3821) majutuskohtades. Üle 2000 voodikoha oli majutusettevõtetes Lääne-Viru, Valga ja Lääne maakonnas. “Kui Harju ja Pärnu maakond välja jätta, oli Eesti maakondade majutuskohtades keskmiselt 12 tuba ja 32 voodikohta,” lisas Pukk.  

Üle poole turistidest majutati 2024. aastal Harju maakonnas 

Pukk tõi esile, et üle poole ehk 52% turistidest majutati möödunud aastal Harju maakonnas, sealjuures lausa 47% Tallinnas. Sama oli olukord 2019.  aastal. “Populaarsed olid ka Pärnu (13% turistidest) ja Tartu maakond (8%) ning ka seal eelistati peatuda maakonna keskuses,” rääkis Pukk. Ida-Viru (6%) ja Saare maakond (5%) on populaarsuselt järgmised sihtkohad, neile järgnevad Lääne-Viru, Valga ja Lääne maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus Eesti majutusettevõtetes majutatute koguarvust jääb alla 3%. Kõige vähem majutati turiste Põlva, Jõgeva ja Rapla maakonnas. 

Välisuristide arv majutuskohtades on taas kasvutrendis 

Kui 2019. aastal oli majutusettevõtetes 1,54 sise- ja 2,25 miljonit välisturisti, siis 2020. aastal majutati Eesti majutusettevõtetes 1,3 miljonit Eesti turisti ning vaid veidi üle 676 000 välisturisti.  

Puki sõnul hakkas siseturistide majutamine taas kasvama 2021. aastal ning oli kasvutrendis kuni 2022. aastani. “Tähelepanuväärne on, et kui viimase 20 aasta jooksul majutati Eesti majutusettevõtetes välisturiste pigem rohkem kui siseturiste, siis vahemikus 2020 kuni 2023 majutati Eesti majutusettevõtetes Eesti turiste rohkem kui välisturiste ning 2024. aastal toimus taas pööre,” tõstis Pukk esile.  

2024. aastal kasutas Eesti majutusettevõtteid ligi 1,86 miljonit välis- ja ligi 1,76 miljonit siseturisti. 2023. aastaga võrreldes oli 2024. aastal välisturiste 11% rohkem, siseturistide arv jäi aga samale tasemele. “2019. aastaga võrreldes oli siseturiste majutusettevõtetes aga üle 200 000 rohkem, samas välisturiste oli ligi 400 000 võrra vähem,” lisas Pukk.

Välisturiste on kõige enam kaotanud Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa 

Välisriikidest saabunud turistid ööbivad peamiselt Harju maakonnas, kus peatub üle 70% majutatud välisturistidest. 2024. aastal majutati Harju maakonnas 1,35 miljonit välisturisti, neist 1,3 miljonit ööbis Tallinnas. 

“Siiski majutati 2024. aastal üle 206 600 välisturisti ka Pärnu maakonnas ning ligi 117 400 välisturisti Tartu maakonnas,” tõstis Pukk esile. Järgnesid Saare ja Ida-Viru maakond, kus ööbis vastavalt ligi 51 800 ja 33 200 välisturisti. Kõige vähem majutusid välisturistid Põlva (ligi 2800), Järva (2500)  ja Rapla (üle 1700) maakonnas. Võrreldes 2019. aastaga on välisturiste kõige enam kaotanud Ida-Virumaa (68%), Lääne-Virumaa (42%) ja Jõgevamaa (39%). “Vaid Raplamaa tõuseb esile selle poolest, et majutatud välisturistide arv võrreldes 2019. aastaga kasvas paari protsendipunkti võrra,” rääkis Pukk. 

Siseturiste jagus kõikidesse maakondadesse 

Ehkki ka siseturiste ööbis möödunud aastal kõige enam Harju maakonna majutusettevõtetes (üle 514 000, sealhulgas Tallinnas 405  770),  jagus siseturiste välisturistidega võrreldes võrdsemalt ka teistesse Eesti maakondadesse. Eesti turistid ööbisid palju ka Pärnu maakonna majutuskohtades, kus neid oli kokku 263 800. Ida-Viru maakonna majutuskohtadesse jõudis ööbima ligikaudu 176 800 ja Tartu maakonda 173 300 siseturisti. Ka Saare, Valga ja Lääne-Viru maakonnas oli majutatud siseturiste üle 100 000. Kõige vähem majutusid siseturistid Rapla, Põlva ja Jõgeva maakonnas. 

“Kui majutatud välisturistide arv oli möödunud aastal võrreldes 2019. aastaga väiksem pea kõigis maakondades, siis siseturiste oli paljudes maakondades hoopis enam,” tõstis Pukk esile. Näiteks Lääne maakonnas on kasvanud majutatud siseturistide arv võrreldes 2019. aastaga 45%, Hiiu maakonnas 44% ning  Harju, Valga ja Rapla maakonnas üle 30%. Ka paljudes teistes maakondades on siseturistide arv kasvanud. Majutatud siseturistide arv on aga langenud Tartu, Võru, Põlva, Lääne-Viru ja Järva maakonnas, kus majutatud siseturiste oli 2024. aastal 5–12% vähem kui 2019. aastal.  

Üle kahe kolmandiku majutatutest reisib puhkuse eesmärgil 

Kui vaadata, mis eesmärgil inimesed peamiselt Eesti majutuskohtades peatuvad, näitavad andmed, et Eestis reisitakse üha enam just puhkuse tõttu. 2,2 miljonit inimest ehk 76% Eesti majutuskohtade külastajatest olid möödunud aastal puhkajad.17% ehk 617 900 turisti kasutas majutuskohti tööreisidel, samas kui kriisieelsel 2019. aastal tehti majutusega tööreise oluliselt rohkem, ligikaudu 847 800. Puhkusereisidel majutatuid oli 2019. aastal aga vähem – 68% majutatutest ehk 2,6 miljonit.  

Pärnu on puhkajaid juurde saanud, Tartu samas kaotanud 

Maakonniti majutati nii puhkuse- kui ka tööreisidel viibijaid enim Harju maakonnas. Puhkuse eesmärgil reisijatest ööbis Harju maakonnas 53% majutatutest, tööga seotud reisijatest peatus seal 61% majutatutest. Puhkusereisidel majutati 2024. aastal suur osa turistidest ka Pärnu (ligikaudu 370 900 inimest) ja Tartu (212 700) maakonnas.  

Pukk tõi veel esile, et üle 100 000 majutatu ööbis puhkuse eesmärgil ka Saare (ligikaudu 133 600 turisti) ja Ida-Viru (136 000) maakonna majutuskohtades. Populaarsemad maakonnad puhkuse veetmiseks olid veel Valga, Lääne-Viru, Lääne ja Võru maakonna majutuskohad. Kõige vähem ehk alla 15 000 inimese puhkas 2024. aastal Jõgeva, Põlva, Järva ja Rapla maakonna majutusasutustes.  

Võrreldes 2019. aastaga on vähenenud puhkusereisidel majutatute arv Ida-Viru, Lääne-Viru ja Saare maakonnas. Koroonaeelse ajaga võrreldes ööbiti 2024. aastal puhkusereisidel vähem ka Tartu ja Jõgeva maakonnas. Kõigis teistes maakondades on puhkuse eesmärgil reisijate arv kasvanud, kõige enam sealjuures Harju, Lääne, Pärnu ja Valga maakonnas. 

Tööreisidel ööbiti möödunud aastal peale Harjumaa peamiselt Tartumaal, kus oli üle 63 400 tööreisil majutatu (sealjuures Tartus üle 60 700 majutatu). Populaarsemad tööreiside sihtkohad olid veel Ida-Viru (31 800 majutatu) Pärnu (28 800) ja Lääne-Viru (26 100) maakonnad. Üle 10 000 majutatu ööbis tööreisidel ka Saare, Järva, Võru, Viljandi ja Lääne maakonnas. Kõige vähem tööreisidel majutatuid (alla 5000) oli Hiiu ja Põlva maakonnas.  

Pukk märkis, et ehkki Harju- ja Tartumaa on populaarseimad tööreiside sihtkohad, on tööreisidel majutatute arv mõlemas maakonnas võrreldes 2019. aastaga märkimisväärselt vähenenud. “Oluliselt vähem ööbiti möödunud aastal tööreisidel ka Ida-Viru, Valga ja Võru maakonnas. 2019. aastaga võrreldes oli rohkem tööreisijaid aga Saare, Järva, Rapla Põlva ja Viljandi maakonnas,” ütles analüütik. 

*Tartut ja Pärnut on vaadeldud asustusüksusena. 

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti turismisektoril. 

Vaata ka turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnalehte ning turisminduse juhtimislauda. 

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. 

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale. 

Täpsem teave: 

Heidi Kukk 
meediasuhete juht 
statistika levi osakond 
statistikaamet 
tel 569 66484 
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee) 

Foto: Shutterstock