Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Pilte rahvaloendusest 2013

Kuupäev 28.06.2013
Artikkel
ISBN 978-9985-74-535-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 164 lk Ilmus: 28.06.2013 Millised muutused on toimunud Eesti rahvastikus viimasel kümnendil? Kui palju inimesi on siit lahkunud ja siia saabunud ning kuidas see mõjutab Eesti piirkondade rahvastikuarengut? 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi tutvustav kogumik annab vastuse neile ja paljudele teistele küsimustele. Kogumikus on vaatluse all eelkõige rahvastiku paiknemise, tööhõive, rände ning haridusega seotud teemad. Analüüsitakse neis valdkondades toimunud muutusi ning nende mõju kohalike omavalitsusüksuste eluolule.

Statistikaameti uueks juhiks saab Urmet Lee

Kuupäev 01.07.2021
Artikkel
Valitsus kinnitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ettepanekul Statistikaameti uueks juhiks Urmet Lee, kes asub tööle 2. augustist. Statistikaameti peadirektor nimetatakse ametisse viieks aastaks.

Statistikatööd

Sisuleht
Riikliku statistika eesmärk on anda teavet rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse ja keskkonna olukorrast ning muutustest. Eesmärgi täitmiseks Statistikaamet kogub, töötleb, analüüsib ja säilitab andmeid ning avaldab statistikat. Iga selline tegevus on kirjeldatud statistikatööna. Lisaks klassikalisele statistikatööle, mille väljundiks on statistika (statistilised näitajad), on statistikatööna kirjeldatud ka analüütilise kogumiku koostamise, statistilise registri pidamise ja arendustegevusega seotud tööd. Statistikaameti tegevuse määrab riikliku statistika programmi Statistikaameti statistikatööde

REL 2011: Eestis on 369 tiheasustusega paikkonda

Kuupäev 26.03.2014
Artikkel
Statistikaamet arvutas 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste ja Maa-ameti Eesti topograafilise andmekogu ehitiste andmete põhjal tiheasustusega paikkonnad. Pindala ja elanike arvu järgi on kõige suurema tiheasustusega Tallinna paikkond, mis hõlmab lisaks Tallinna linnaalale ka Tabasalu ja Laagri asulat.

18. Kultuuriruumi elujõulisus

Valdkond
Eesmärk „Eesti kultuuriruumi elujõulisus“ keskendub Eesti kui rahvusriigi järjepidevuse ja elujõulisuse tagamisele kultuuri kaudu. Jätkusuutliku arengu väärtushinnangud, põhimõtted, meetodid, käitumismudelid, meele- ja elulaad on omamoodi sotsiaalne innovatsioon, ühiskonnaelu põhimõtteline uuendus, mida on võimalik edukalt ellu viia ainult kultuuri kaudu. ÜRO tegevuskavas 2030“ ei ole seatud kultuuriga otseselt seotud eesmärke ega sihttasemeid. Tuuakse siiski esile põhimõtted, mis seostuvad kultuuriga. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine on üks neljast Eesti säästva arengu strateegia

Rahvaloenduse andmetel elab Euroopa Liidus üle 443 miljoni inimese

Kuupäev 13.04.2023
Artikkel
Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).