Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Vaata, mis selgub rahvaloenduse esimestest tulemustest

Kuupäev 16.06.2022
Artikkel
Nüüd on võimalik tutvuda suure rahva ja eluruumide loenduse esimeste andmetega, mis annavad ülevaate Eesti rahvastiku paiknemisest ja soo-vanusjaotusest. Rahva paiknemise ja asustustiheduse saab teada lausa külade täpsusega.

Eesti inimeste oodatav eluiga on 79,5 aastat

Kuupäev 28.05.2025
Artikkel
„Kui 1994. aastal oli oodatav eluiga Eestis 66,5 aastat, siis 2024. aastal oli see 13 aasta võrra kõrgem ehk 79,5 aastat. Nii Lätis kui ka Leedus on sama aja jooksul oodatav eluiga tõusnud umbes üheksa aasta võrra. Kui Leedus on oodatav eluiga 77,6 aastat, siis Lätis 75,6 aastat,“ selgitas statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens ja tõdes, et Lätis on oodatav eluiga üks madalamaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga oli juba 1994. aastal 76,7 aastat, on see nüüdseks tõusnud 81,6 aastani ehk 4,9 aasta võrra. Eesti inimeste oodatav eluiga jääb siiski alla

Kasutusjuhend

Sisuleht
Statistikaameti veebileht vastab WCAG 2.1 AA juurdepääsetavusnõuetele osaliselt. Kasutatud on teatud tehnilisi vahendeid ja veebilehe sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad seda kasutada nägemis-, kuulmis-, kõne-, õppimis-, neuroloogilise või füü silise puudega inimestel. Infole juurdepääsetavust on võimalik parandada arvuti brauseri- ja operatsioonisüsteemi seadete alt. Allpool on digiligipääsetavuse funktsioonide kasutusjuhend, mis annab ülevaate põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav inglise keeles. Ligipääsetavuse teatis kehtib domeenide www.stat.ee ja

Statistikaameti andmekool #6: Registriandmed ehk taaskasutus on moes ka statistikas

Kuupäev 07.03.2024
Artikkel
Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

Värskeim statistika: mullu sündis 10 949 beebit, poisse rohkem kui tüdrukuid

Kuupäev 27.05.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetest selgub, et kokku sündis 2023. aastal 10 949 last, kellest 5563 olid poisid ja 5386 tüdrukud. Kui paljud neist aga olid kaksikud, kui vanad olid nende laste vanemad ja millisel nädalapäeval sündis beebisid enim? Toome teieni põnevamad statistikanopped.

Klassifikaatorid ja koodiloendid

Valdkond
Klassifikaatorid andmehalduses Klassifikaatorite liigitus Põhimõisted ja nõuded klassifikaatorile Põhimõisted Nõuded klassifikaatorilee Klassifikaatori omanik/haldaja Klassifikaatorite kasutamine Klassifikaatorite haldamine Rahvusvahelised mudelid klassifikaatorite ja koodiloendite haldamiseks Versioniseeritavad ja aegpidevad klassifikaatorid Versioonide ja variantide tähistamine Klassifikaatori struktuur Koodid Vastavustabel Koodiloendid Andmepõhise aruandluse (APA) taksonoomiad Klassifikaatorid andmehalduses Klassifikaatorid ja koodiloendid on metaandmete liik, mida kasutatakse andmete

HTMi kogemus: andmed peavad toetama asutuse põhitegevust

Kuupäev 12.03.2025
Artikkel
Statistikaamet koordineerib andmehaldust Eestis ja toetab sealjuures avaliku sektori asutusi andmehalduse korraldamisel. Andmehaldusega tegelemise toetamiseks on amet koostanud põhjalikud juhendid ja koolitusprogrammid , mis sobivad asutustele, kes alles soovivad end andmehaldusega kurssi viia, ja ka neile, kelle eesmärk on andmete korrastamises veel paremaks saada. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on poliitikakujundajana üks avaliku sektori asutustest, kes on statistikaameti toel andmehaldust korrastanud. Alates 2023. aastast HTMi andmehaldust juhtinud Katre Seema sõnul on ministeeriumis

Statistikaamet Arvamusfestivalil: milliseid inimesi Eesti vajab?

Kuupäev 14.07.2024
Artikkel
Statistikaamet korraldab koostöös Kultuuriministeeriumiga Paides toimuval Arvamusfestivalil arutelu „Milliseid inimesi Eesti vajab?“. Teravamate küsimustega vürtsitatud mõttevahetusele järgneb meeleolukas viktoriin, kus igaüks saab kaasa lüüa ja oma taibukuse proovile panna. Tule sea sammud Kultuuri alale laupäeval, 10. augustil kell 12.00 ja kuula ning arutle koos meiega!

Eesti on maailmakoristusel eeskujuks, aga mitte jäätmete ringluses

Kuupäev 19.09.2025
Artikkel
Statistikaameti keskkonnatiimi juhtivekspert Kaia Oras tõi esile, et kuigi jäätmestatistika näitab mõningaid häid trende, on laiem pilt meie olmejäätmete tekitamise ja -käitlemise kohta siiski murettekitav ning näitab, et ringmajandus veel ei toimi. Olmejäätmeid on Eestis ELi keskmisest vähem, aga jäätmete koguhulk pigem kasvab Eestis tekib ühe elaniku kohta aastas 373 kg olmejäätmeid, mida on märksa vähem kui Euroopa Liidu (ELi) keskmine ehk 511 kilogrammi elaniku kohta. “ Eurostati andmed näitavad, et võrreldes paljude teiste riikidega oleme juba aastaid oma tarbimises ja olmejäätmete