Otsingu tulemused

Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport märtsis möödunud aasta sama kuuga võrreldes 19% ning import 20%. Oluliselt mõjutasid kaubavahetuse suurenemist elektriseadmete, mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning ka transpordivahendite vedu.

2017. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 706 000 eluruumi, neist oli asustatud 76%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 1922. aastaga, kui Eestis oli 252 000 eluruumi, on nende arv kasvanud peaaegu kolmekordseks.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juunis võrreldes maiga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu vähenes 2018. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk 2020. aastal 1448 eurot, mis on 2,9% suurem kui aasta varem. Viimati oli brutopalga aastakasv nii tagasihoidlik kümme aastat tagasi. Alates 2011. aastast on aastakasv olnud stabiilselt üle 5%, ületades mitmel korral ka 7% piiri.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aasta oktoobris jooksevhindades võrreldes 2021. aasta sama kuuga 11% ning import 15%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta I kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 21% rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 29%.

Tarbijahinnaindeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,2%. Kaubad olid möödunud aasta jaanuariga võrreldes 0,8% odavamad ja teenused 2% kallimad.