Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvaloendus on teistest maakondadest paremini edenenud Raplamaal ja Hiiumaal

Kuupäev 16.02.2022
Artikkel
Rahvaloendus jätkub veebruaris väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis – telefonitsi loendatakse kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikke. 16. veebruari seisuga on esialgsete andmete põhjal loendatud üle 60% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Kõige suurem vastamismäär on saavutatud Raplamaal ja Hiiumaal, kus on loendatud juba ligi 67% valimiaadressidest.

Ukraina noor sõjapõgenik Eestis

Kuupäev 22.08.2022
Artikkel
Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.

Isikuankeet

Sisuleht
Isiku põhiandmed Ees- ja perekonnanimi, isikukood Sugu Sünniaeg Püsielukoht (aadress) Kas Te elate osa nädalast või aastast ka mõnes teises elukohas? Kui suure osa aastast Te viibite teises elukohas? Kus Teie teine elukoht asub? (Eesti linn/alev/alevik/küla või välisriik) Milline on Teie seaduslik perekonnaseis? Kas Te olete lapsi sünnitanud? Mitu last Te olete sünnitanud? Küsimused päritolu, keeleoskuse ja usu kohta Millises riigis Te sündisite? Palun nimetage oma sünnikoht Eestis (linn/alev/alevik/küla). Sünnikoht on Teie ema püsielukoht ajal, kui Te sündisite (mitte haigla asukoht)

15. Maa ökosüsteemid

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Maismaa ökosüsteemid“ keskendub maismaa ökosüsteemide ja seal elavate liikide säästlikule kasutamisele ja tõhusale kaitsele. Kaitstud ja hoitud ökosüsteemid ning looduslik mitmekesisus aitavad vähendada inimese põhjustatud keskkonnasurvet ja leevendada looduskatastroofe. Terved ja sidusad ökosüsteemid on abiks ka toimetulekul kliimasoojenemise mõjuga ning neist saavad kasu ökosüsteemidest sõltuvad kogukonnad. ÜRO tegevuskavas 2030 rõhutatakse vajadust esmajärjekorras rakendada varasemad üleilmsed lepped (elurikkuse konventsioon, Nagoya protokoll jt). Tähtis on tagada

Andmed igale inimesele igasse Eestimaa nurka

Kuupäev 06.04.2021
Artikkel
Statistikaameti avaldatud näitajad mõjutavad otseselt või kaudselt iga Eestimaa inimest ja piirkonda. Mis näitajad need on ja miks need on piirkonna arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.

Tutvu "Andmepärl 2024" töödega

Sisuleht
Konkursi „Andmepärl 2024“ žürii on välja valinud viis parimat andmelugu ja infograafikat. Hääletamine on lõppenud. Parim andmelugu See on lugu, kus andmete tõlgendamine ja kasutus on toonud mõnda valdkonda või nähtusesse märkimisväärset selgust, avanud nähtuse mõtestamisel uusi tahke, suurendanud inimeste informeeritust, tekitanud laialdast ühiskondlikku arutelu või muutnud inimeste käitumist. Töö 1 Kaardilugu „Metsa- ja põllumuldade seire“ Kaardiloo autorid on Kairi Vint, Martin Maddison, Madli Linder, Tiiu Timusk, Vladislav Apuhtin ja Svetlana Pudova (Keskkonnaagentuur) „Metsa- ja

Kuidas on meie elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud?

Kuupäev 19.10.2022
Artikkel
Oktoobri alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, millest selgus, et Eesti elanikud elavad üha sagedamini eramajades ning ka eluruumide tehnovarustatus on väga hea. Seda, kuidas on Eestis elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud, uuris rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Mõni hetk on ilusam kui teine

Kuupäev 22.11.2016
Artikkel
On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.