Ukraina sõda on suurendanud õppijate arvu üldhariduskoolides ja lasteaedades

Blogi
Postitatud 13. aprill 2023, 9.12 , juhtivanalüütik Käthrin Randoja

Statistikaameti andmetel on käesoleval, 2022/23. õppeaastal Eestis kokku 238 711 õppurit, kellest 169 111 omandab üldharidust, 25 469 kutseharidust ja 44 131 kõrgharidust. Õpilaste koguarv on võrreldes eelmise õppeaastaga kasvanud ja seda eelkõige põhikooli õpilaste arvelt, keda on 5300 võrra rohkem.

Üldhariduskoolide õpilaste ja lasteaialaste arvu kasvu taga on eelkõige Ukraina sõja eest Eestisse põgenenud inimesed. Üldhariduskoolide statsionaarses õppes õpib eesti keeles 84,3% ja muus õppekeeles 15,7%.

Kutse- ja kõrghariduse omandajate arv on aga veidi langenud. Langenud on ka välismaalaste arv Eesti kõrgkoolides. Järgnevalt vaatame, millised on värskelt avaldatud haridusstatistika olulisemad leiud haridustasemete kaupa. 

Alusharidus

Lasteaedades käib käesoleval õppeaastal 68 983 last, mida on Ukraina sõja mõjude tõttu 2000 võrra rohkem kui aasta varem. Ühtlasi on see viimase kolmekümne aasta suurim laste arv koolieelsetes lasteasutustes. (Statistikaameti andmetabel number HT043)

Rohkem infot alushariduse kohta leiad statistika andmebaasist.

Üldharidus

Üldhariduse omandajaid on 169 111. Seda on 6535 võrra rohkem kui eelmisel õppeaastal. Kasv tuleb eelkõige põhikooliõpilaste arvelt, keda on 5341 võrra rohkem kui 2021. aastal alanud õppeaastal (2021/22: 132 965, 2022/23: 138 306). (HTG03)

Üldharidust omandatakse valdavalt (96%) statsionaarses õppes ehk tunniplaani alusel koolis kohapeal. Statsionaarselt osaleb koolitöös 162 919 õpilast, mittestatsionaarses õppes on 6192 õpilast ehk 4% üldhariduse omandajatest. (HT239 ja HT19)

Statsionaarses õppes osaleb 84,3% eesti keeles ja 15,7% muus keeles. Muu õppekeele osakaal on suurim Ida-Virumaal (53,5%), Tallinnas (28,9%) ja Harjumaal (21,8%). Veel on muu õppekeele osakaal märgatav Valga- (7,4%) ja Jõgevamaal (4,5%). Ülejäänud maakondades jääb see alla 4%. (HT18)

Üldhariduskoolides töötab 16 942 õpetajat. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on umbes 9 protsendipunkti (PP) võrra kasvanud üle 55-aastaste õpetajate osakaal (2012/13: 25,5%, 2022/23: 34,3%). Samas on suurenenud ka alla 25-aastaste õpetajate osakaal (2012/13: 1,9%; 2022/23: 3,1%). (HT235). Maakoolides õpib 25% ning linnakoolides 75% õpilastest. (HT13)

Rohkem infot üldhariduse kohta leiad statistika andmebaasist

Kõrgharidus

2022. aastal alanud õppeaastal oli Eestis 18 kõrgkooli. Seda on sama palju kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Kõige suurem valik oli aastatel 2001 ja 2002, kui Eestis oli võimalik valida 49 kõrgharidust võimaldava õppeasutuse vahel. (HT27)

Eesti kõrgkoolides tudeeris õppeaasta alguses 44 131 üliõpilast, kellest kõrghariduse esimesel astmel 36% bakalaureuseõppes, 25% rakenduskõrgharidusõppes ning 7% integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes. Kõrghariduse teisel astmel magistriõppes õppis kõigist üliõpilastest 26%. Iga kahekümnes üliõpilane (5%) on aga doktorant. Aasta varem oli üliõpilasi kokku ligi poole tuhande võrra rohkem (44 611). Tudengite arv on olnud languses üle kümne aasta. (HT275)

2022. aastal õppima asunute seas oli endiselt populaarseim valdkond ärindus, haldus ja õigus, kus alustas õpinguid 18% kõigist sisseastujatest. Viie aastaga on trend siiski tuntavalt vähenemas, näiteks veel 2017. aastal alustas samas valdkonnas õpinguid ligi veerand ehk 23% sisseastujatest. Teisel kohal on humanitaaria ja kunstide valdkond (14%), kolmandal tehnika, tootmine ja ehitus (13%), neljandal IKT (12%) ning viiendal tervise ja heaolu valdkonna õppekavad (11%). Viie aastaga on lisaks ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnale populaarsust kaotanud ka tehnika, tootmine ja ehitus (2 PP). Samal ajal on populaarsust kogunud hariduse valdkond (2,5 PP) ja IKT (1,5 PP). Doktoriõppe valdkonna eelistused erinevad teistest oluliselt, seal näiteks domineerivad hoopis loodusteadused (25%). Sealjuures magistriastmes asus loodusteaduseid omandama vaid 6% õppuritest. (HT294)

Kolmandat aastat järjest on välisüliõpilaste arv vähenenud pea kõikidel kõrghariduse astmetel (2021/22: 5072; 2022/23: 4873). Erandiks on doktoriõpe, kus õpib täna 763 välismaa päritolu üliõpilast, 2021/22. õppeaastal aga 757. (HT308)

Bakalaureuseõppe lõpetajate hulgas oli naisi 63% ja magistriastme lõpetanute hulgas 64%. Need osakaalud on püsinud sarnasena juba kümme aastat. Doktorikraadi saanute hulgas on naiste osakaal aastati kõikuv (2021/22: 66%, 2022/23: 51%), kuid viimase kümne aasta keskmine on 55%. (HT305)

Rohkem infot kõrghariduse kohta leiad statistika andmebaasist

Kutseharidus

Kutseharidust pakkuvate asutuste arv on praegu 35, mida on üle kahe korra vähem kui kakskümmend aastat tagasi. Erakutsekoole tegutseb praegu 3, kakskümmend aastat tagasi lausa seitse korda rohkem. (HT55)

Kutsehariduse omandajate arv on aastaga veidi langenud (2021/22: 25 862, 2022/23: 25 469), aga seda täiskasvanud õppijate vähenemise tõttu. Alla 18-aastaste hulgas on kutsehariduses osalejate arv hoopis tõusnud. (HT56)

78% kutseõppuritest õpib statsionaarses, 22% mittestatsionaarses õppes tsükli- või sessioonõppe vormis. Mittestatsionaarse õppe osakaal on kõige suurem (65%) keskhariduse nõudega kutseõppe õppekavadel. (HT56)

Kutseõppes on erinevalt kõrgharidusest meesõppurite osakaal suurem (53%). Meeste hulgas omandatakse ülekaalukalt enim tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnaga seotud erialasid (53%). Teisel kohal on populaarsuselt IKT valdkonna erialad (16%) ja kolmandal kohal teeninduse valdkond (15%). Naised õpivad enim teeninduse valdkonnas (24%), tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna erialadel (21%), kolmandal kohal on ärinduse, halduse ja õiguse valdkonna erialad (19%). (HT569)

Rohkem infot kutsehariduse kohta leiad statistika andmebaasist.

 

Haridusstatistika aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmed. Vaata ka haridusstatistika käsiraamatut.

Põnevat haridusstatistikat avaldab ka haridusandmete portaal Haridussilm.  

 

Foto: Shutterstock