Otsingu tulemused

Eelmisel aastal broneeriti Eestis majutusplatvormide kaudu kokku 1,91 miljonit lühiajalist ööbimist, mida on 8% rohkem kui aasta varem. „See hõlmab veebiplatvormide (Airbnb, Booking ja Expedia) kaudu pakutavat puhkuse- ja muud lühiajalist majutust, kuid mitte majutust hotellides ja muudes sarnastes majutuskohtades,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk. Majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalistest ööbimistest moodustasid välisturistide ööbimised Eestis mullu 68% ja Eesti elanike ööbimised 32%. Lühiajalise üürituru ööbimisi registreeriti enim Harjumaal ja Tallinnas Enim

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul on veebiplatvormid oluliselt lihtsustanud lühiajalise üürimise võimalusi, laiendades nii võõrustajate hulka kui ka külaliste juurdepääsu majutusele. „Pärast ajutist vähenemist pandeemia-aastatel on platvormiturism taastunud ja kasvanud tänaseks üle pandeemiaeelse taseme,“ lisas Pukk. Mõiste „platvormiturism“ viitab lühiajalisele üürimisele (näiteks korterite ja eramajades tubade üürimisele), mis on broneeritud majutusplatvormi kaudu. See ei hõlma traditsioonilisemaid majutuskohti, nagu hotellid või kämpingud. Peamine majutusstatistika võrreldav

Enne 2008. aasta kriisi ei toimunud arenenud riikide tootlikkuses 10 aasta jooksul olulisi muutusi. Uued Euroopa Liidu liikmesriigid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv. Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eestis oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi. See on ummiktee, sest kvaliteetse tööjõu ressursid on ammendunud ning tööstressist kõneleb meedia iga päev. Väljapääsuks on

Statistikaameti andmetest selgub, et eestimaalased kasutavad internetis kõige enam panga ja e-posti teenuseid. Võrreldes mullusega on kasvanud sotsiaalmeediakasutajate arv, keda on tänavu 5,7% võrra enam.

Statistikaamet asub uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks andmeid nii avaliku- kui ka erasektori vahel senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada. Projekt saab hoogu riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusest ning selle eesmärk on pakkuda paremaid andmeteenuseid ja vähendada kogutavate andmete mahtu.

Enne 2008. aasta kriisi ei toimunud arenenud riikide tootlikkuses 10 aasta jooksul olulisi muutusi. Uued Euroopa Liidu liikmesriigid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv. Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eestis oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi. See on ummiktee, sest kvaliteetse tööjõu ressursid on ammendunud ning tööstressist kõneleb meedia iga päev. Väljapääsuks on

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et Eesti inimeste seas on kõige levinum seade nutiteler, mida kasutab 57% interneti kasutajatest. „Populaarsuselt teisel kohal on nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja GPS-seadmed, mida kasutab üle poolte (53%) vastanutest. Levinud on ka internetiga ühendatud muusikakeskused ja nutikõlarid (28%),” ütles analüütik. Nutikülmik ja robottolmuimeja Internetiga ühendatud kodumasinaid ning häälkäsklustega juhitavad abilised nagu näiteks Alexa või Siri koguvad samuti populaarsust. Nii on nende kasutamine viimase nelja aasta jooksul tõusnud lausa 35%

Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson tõi välja, et kulutuste maht teadus- ja arendustegevusele oli mullu 702 miljonit eurot, mis on 61 miljonit eurot rohkem kui 2022. aastal. „Kulutused ei kasvanud võrreldes eelneva aastaga küll sama kiiresti, kuid nende maht on ajaloo suurim,“ lisas Pärson. Kulutustest enam kui pool ehk 406 miljonit eurot tehti ettevõtlussektoris, kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja kasumitaotluseta erasektoris 6 miljonit eurot. Riigieelarvest eraldati 2023. aastal teadus- ja arendustegevusele 337 miljon eurot, mis on 77 miljoni võrra enam kui aasta

Statistikaameti infotehnoloogia uuringu andmetel on 2024. aastal võrreldes eelmise aastaga märgatavalt kasvanud tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutamine ja aina olulisemaks muutunud küberturvalisus. Mullu oli vähemalt üht tehisintellekti tehnoloogiat kasutanuid 5%, sel aastal aga juba 14% ettevõtetest. Suurettevõtetest 10% tõi välja, et neil toimus konfidentsiaalsete andmete leke.