Otsingu tulemused

Tööstusettevõtted tootsid mais 18% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Üha rohkem räägitakse sellest, et andmete abil saab teha paremaid ja targemaid otsuseid. Selleks peavad andmed aga korras olema. Kuidas selle igapäevase väljakutsega alustada?

ISSN 1736 - 8677 ISBN 978-9985-74-489-5 Eesti keeles Formaat A6. 56 lk Ilmus: 29.04.2011 Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate eri eluvaldkondadest ja nende arengust viimastel aastatel. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Eestit võrreldakse teiste Euroopa Liidu riikidega. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti

Statistikaameti andmetel loodi 2018. aastal 65% lisandväärtusest Harjumaal, kuid selle maakonna edu on ülejäänud riigi ees vähenema hakanud.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes eelmise aasta novembris 2017. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui oktoobris kasvas müügitulu varasema aasta sama kuuga võrreldes 3%, siis novembris kasv kiirenes.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,“ selgitas Leppmets. Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta jaanuaris võrreldes 2018.a. detsembriga 0,6% ja võrreldes 2018. jaanuariga 0,3%, teatab Statistikaamet.

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.