Uudis
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa juunis avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Eesti elanikud abielluvad vähem ja lahutavad rohkem kui varem
Statistikaameti andmetel sõlmisid Eesti elanikud 2025. aastal 5998 abielu, mida on 363 võrra vähem kui 2024. aastal. Sealhulgas sõlmiti 139 abielu samasooliste paaride vahel. Tegemist on esimese korraga viimase kümne aasta jooksul, kui abielude arv jäi alla 6000.
Uudis
Välisüliõpilaste arv eelmisel aastal kahanes, ent nende maksupanus kasvas
Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased 2024/2025. õppeaastal kokku 16,6 miljonit eurot maksutulu. Samal perioodil tõid eelneva õppeaasta välisvilistlased riigile tööjõumaksudena 7,5 miljonit eurot. Kokku on välisüliõpilased ja -vilistlased uuringuperioodil (2017–2025) toonud Eestile üle 317 miljoni euro maksutulu.
Uudis
Innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis aina kasvab
Statistikaameti andmetel tegeleb 65% Eesti ettevõtetest oma pakutavate toodete ja teenuste või äriprotsesside uuendamise ehk innovatsiooniga. Kõige innovaatilisemad on ettevõtjad finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side tegevusalal.
Uudis
MÄRKA VÄÄRKOHTLEMIST! Psühholoogi viis soovitust, mida igas suhtes jälgida
Väärkohtlemise äratundmine suhtes ei ole alati kerge. Kliiniline psühholoog ja statistikaameti suhteuuringu küsitlejate toetaja Kaia Kastepõld-Tõrs selgitab, millised märgid viitavad vägivaldsele suhtele.
Uudis
Statistikaamet viib läbi seni ulatuslikuma suhteuuringu
Tänasest alustab statistikaamet Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, et kaardistada meie inimeste heaolu ja turvalisus suhetes. Kutse küsitluses osalemiseks jõuab enam kui 16 000 elaniku postkasti.
Blogi
Kuigi surm on kurb sündmus, leiab suremuse statistikast positiivseid sõnumeid
Vaatamata sellele, et surm on väga kurb sündmus, saab taasiseseisvunud Eesti suremuse statistikast välja tuua mitu positiivset trendi, näiteks meie inimeste üha pikema eluea. Blogis heidame pilgu sellele, mis on suremuse statistikas viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud ja miks.
Blogi
Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega
Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.
Uudis
Statistikaameti küsitlejad alustavad taas kodukülastusi
Statistikaamet taasalustab isiku-uuringutega seotud andmete kogumiseks kodukülastusi. COVID-19 levikut maakondades hinnatakse igal nädalal ja kodukülastusi tehakse vaid juhul, kui haigestumuse intensiivsus on terviseameti andmetel keskmine või madal.
Uudis
Kümne lapsega ema või kahekümne lapselapsega vanaema pole Eestis haruldus
Emadepäeval väärivad erilist tähelepanu kõik meie kallid emad. Statistikaameti analüütik Koit Meres vaatas selle olulise päeva puhul, mida räägib statistika naiste kohta, kel on Eestis elavad lapsed.
Blogi
Naiste arv ületab meeste oma üha hilisemas vanuses
Eestis sünnib rohkem poisse, aga elab rohkem naisi. Selle tulemusena tekib küsimus, mitmendal eluaastal jäävad mehed arvulisse vähemusse ning millised muutused on selles osas aja jooksul toimunud. Vastust otsis statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski viimase ligi saja aasta rahvastikustatistikast.
Uudis
Eesti elanikud räägivad 231 eri emakeelt
Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2020. aasta alguse seisuga Eestis 894 336. See on 68% elanikest, kelle emakeel on teada. Eesti elanikud rääkisid kokku 231 eri emakeelt.
Uudis
Eesti naine on hea tervisega, kõrgelt haritud ja töökas
Möödunud aasta alguse seisuga moodustasid naised üle poole Eesti rahvastikust, kokku oli naisi 699 699. Eesti naine on keskmiselt 44,5-aastane ja täisealisel naisel on keskmiselt 1,7 last.
Uudis
Statistikanõukogu tegi aastast kokkuvõtte ja võttis teadmiseks rahvaloenduse meetodi
Täna, 25. veebruaril toimunud istungil tunnustas statistikanõukogu möödunud aastale tagasi vaadates riikliku statistika toimimist, aga nentis, et statistikasüsteem on jätkuvalt alarahastatud. Nõukogu võttis teadmiseks ka statistikaameti kinnitatud rahva ja eluruumide loenduse meetodi, milleks on kooskõlas Euroopa Liidu määrusega registripõhine loendus koos valikuuringuga küsimuste osas, mille kohta registrites andmed puuduvad.
Uudis
Rahvaloenduse peaproovis osales üle 1600 inimese
Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses korraldas statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse peaproovi. Testküsitluse käigus koguti veebi teel vastuseid 422 aadressil elava 843 inimese kohta ja küsitlejate abil 410 aadressil elava 785 inimese kohta. Küsitluse vastamismäär oli 87,5% ning inimestelt saadud tagasiside üldiselt positiivne.
Uudis
2020. aasta popimad nimed olid Robin ja Sofia
Eelmise aasta populaarseimaks nimeks oli poistel Robin ja tüdrukutel Sofia. Mõlemaid nimesid pandi uutele ilmakodanikele sagedasti ka 2019. aastal, kui Sebastiani ja Mia järel olid Robin ja Sofia nimede edetabelis teisel kohal.