Otsingu tulemused

Statistikaamet jätkab koostöös mobiilioperaatoritega eriolukorra lõpuni inimeste liikumise monitoorimist, mille tulemusi saab vaadata kaardil. Pärast eriolukorra väljakuulutamist vähenes inimeste liikumine järsult ja püsis madalal tasemel aprilli alguseni. Aprillis hakkas aga liikumisaktiivsus vähehaaval kasvama ja eriti oli seda märgata möödunud kaunil nädalavahetusel.

Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?

Statistikaamet korraldab tänavu sügisel üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse, mille käigus loendatakse ligi 10 000 inimest ja nende eluruumid.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2010. aasta mais võrreldes aprilliga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta maiga 3,8%, teatab Statistikaamet.

Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele ja annab esmaste andmete pealt hinnangu, milliseks võivad kujuneda teise kvartali tulemused.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 4%, teatab Statistikaamet. Kui aprillis kasvas jaemüük aastases võrdluses 8%, siis mais jaemüügi kasv aeglustus.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2011. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja on võrreldes eelmise aasta maiga tõusnud 5,4%.

Kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areneb kiiresti ja seda tehnoloogiat kasutatakse palju ärieesmärkide saavutamiseks, siis tuleb ettevõtetel võtta kasutusele üha turvalisemaid meetmeid. Selleks on ka põhjust, sest viimase aasta jooksul puutus IKT turvaintsidendiga vähemalt ühel korral kokku 9% ettevõtetest.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta mais võrreldes aprilliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta maiga 0,1%, teatab Statistikaamet.

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.