Otsingu tulemused

Näitajad, mida statistikaamet välja annab, mõjutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Mis näitajad need täpsemalt on ja miks need on Eesti arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 1,9% ning võrreldes eelmise aasta maiga 20,0%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 15,7% ja teenused 28,8% kallimad.

Möödunud aastal sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.

Kinnisvara soetades ei osteta enamasti üksnes elamis- või äripinda ega asukohta, vaid lisaks emotsioone, staatust, kuuluvust ühiskonda, ajaloolist pärandit, traditsioone ja veel palju muud. Sellest lähtuvalt on Eesti elamispindade turul praegu tekkinud valik ajaloolise ja ratsionaalsotsialistliku elustiili vahel.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta mais 625 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügitulu püsivhindades 1%.

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate ja statistikanoppe. Pildile lisatud info kasutab 2011. aasta rahvaloenduse ja statistika andmebaasi andmeid. Vaata http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/12Sunnid/12Sunnid.asp #kultuuriaasta #minaka