Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Harjumaa roll Eesti majanduse käekäigus on üha olulisem

Kuupäev 20.12.2021
Artikkel
Möödunud aastal loodi 66% kogulisandväärtusest Harjumaal ja maakonna edu ülejäänud riigi ees suurenes aastaga poole protsendipunkti võrra. Eesti majanduse olukorda piirkondlikus vaates kirjeldab statistikaameti analüütik Kail Karilaid.

Mais kaubavahetus suurenes

Kuupäev 09.07.2019
Artikkel
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8% ja import 3%. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük.

Tööturg

Valdkond
Tööealine rahvastik jaguneb kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Töötav ehk hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt. Töötu on isik, kes ei tööta kusagil, kuid otsib aktiivselt tööd ja on selle leidmise korral kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus

Aruandlus 3.0 arhiveeritud materjalid

Sisuleht
SA majutuse XML näidis (04.2025) SA majutuse XML näidise lähteandmed (04.2025) APA taksonoomia (12.2024) APA tagasisideraporti struktuur (12.2023) SA palga- ja tööjõukulu sisukontrollide loetelu (12.2024) SA palga- ja tööjõukulu XML näidis (12.2024) SA palga- ja tööjõukulu XML näidise lähteandmed (12.2024) SA majutuse XML näidis (12.2024) SA majutuse XML näidise lähteandmed (12.2024) APA taksonoomia (10.2024) SA palga- ja tööjõukulu XML näidis (10.2024) SA palga- ja tööjõukulu XML näidise lähteandmed (10.2024) SA majutuse XML näidis (10.2024) SA majutuse XML näidise lähteandmed (10.2024) SA

Uus aasta toob kaasa olulised isiku-uuringud

Kuupäev 17.12.2020
Artikkel
Statistikaamet korraldab järgmisel aastal mitu suurt ja Eestile olulist uuringut. Aasta algab rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega ja kümneaastase vaheaja järel toimub ajakasutuse uuring, mis annab ülevaate, kuidas jaguneb inimeste aeg.