Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.

Eelmise aasta lõpus avaldasime oma andmebaasis andmed 2022. aasta valitsemissektori kulutuste kohta valitsemisfunktsioonide lõikes. Mida see aga tähendab ning mida need andmed meile näitavad?

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel

2025. aasta teises kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2479 eurot) ja Harju (2365 eurot) ning Tartu (2175 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Põlva (7,7%) ning Rapla maakonnas (7%). Kõige väiksem palgakasv oli Ida-Viru maakonnas (3,8%),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Kõrgeim keskmine palk oli selle aasta teises kvartalis info ja side (3704 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3389 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3164 eurot). Madalaim keskmine palk oli

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 2025. aastal oli toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. „Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9%,“ lausus Veski. Toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam. Veski selgitas, et 2025. aastal oli mitmeid sündmusi, mis

Mida eelistavad Eesti inimesed õppida kutsekoolides, mida kõrgkoolides? Statistikaamet teeb eesootava õppeaasta puhul ülevaate möödunud aasta kõige popimatest erialavalikutest.

Tänasest algab rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, mille eesmärgiks on koguda teavet inimeste igapäevaoskuste nagu lugemise- ja matemaatilise kirjaoskuse, info otsimise, arvuti ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ja töökogemuse kohta. Eesti osaleb uuringus teist korda.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on nooremate ja keskealiste vanuserühmades (16–54-aastased) interneti kasutamine kõigi jaoks tavapärane, ulatudes peaaegu 100%-ni. Märkimisväärselt on internetikasutus suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti. Võrreldes 2020. aastaga on kasv olnud veelgi suurem, 55–64-aastaste seas 11 ja 65–74-aastaste seas 20 protsendipunkti. „Üheks oluliseks teguriks on vanuserühmade loomulik muutumine. Inimesed, kes on juba