Otsingu tulemused

Statistikaametile pidi 2012. aastal statistikaaruandeid esitama iga teine ettevõte, samas oli aruandluskoormus kõigis ettevõtete suurusrühmades väiksem kui eelmistel aastatel. Statistikaaruandeid esitas 36 474 ettevõtet (49% tegutsevatest ettevõtetest), mida oli 1700 võrra rohkem kui 2011. aastal. Aruandekohustuslaste arv suurenes koos tegutsevate ettevõtete arvu kasvuga. Statistikaametis kasutatakse aruandluskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori ettevõtete tööviljakus lisandväärtuse alusel oli 2009. aastal kaks korda kõrgem kui kogu ettevõtluses keskmiselt, teatab Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1146 eurot, 2015. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6%, teatab Statistikaamet. Aasta keskmine brutokuupalk kasvas kõikidel tegevusaladel. Kõrgeim oli brutokuupalk IV kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aastal 1005 eurot ja brutotunnipalk 6,14 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,9% ja brutotunnipalk 7,2%.

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,5%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Statistikaamet esitleb täna, 30. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2010“, mis kajastab Eesti elu arvudes 21. sajandi esimesel kümnendil.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatab Statistikaamet. Neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes II kvartalis taas ning oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada. Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%). 62% töötajatest oli rahul võimalusega rääkida kaasa töötingimusi ja töökorraldust puudutavates küsimustes, kuigi üle 60% ütles, et