Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 0,3%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada. Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%). 62% töötajatest oli rahul võimalusega rääkida kaasa töötingimusi ja töökorraldust puudutavates küsimustes, kuigi üle 60% ütles, et

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ristmikku, ligi 60 000 inimest. Iga päev läbib tööle jõudmiseks Haabersti ristmikku hinnanguliselt 21 000 inimest.

Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta mais 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii töötlevas tööstuses kui ka mäetööstuses ja energeetikas.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,“ selgitas Leppmets. Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

Täna, 6. veebruaril kogunenud statistikanõukogu uus koosseis valis järgmiseks neljaks aastaks esimeheks professor Tõnu Kollo Tartu Ülikooli matemaatilise statistika instituudist.