Otsingu tulemused

Kahel viimasel aastal on hoogustunud teenuste väliskaubandus Eesti ja Suurbritannia vahel, kaupade vahetus on aga vähenenud.

Viimastel nädalatel on suure tähelepanu osaliseks saanud piimahinna järsk tõus, sest põhitoiduainena on piima kallinemine tarbijatele kohe tuntav. Samuti toob piimahinna tõus paratamatult kaasa teiste piimatoodete kallinemise, mis kokkuvõttes suurendab tarbija kulutusi toidukaupadele.

Selle aasta septembri keskpaigaks oli koristatud 96% teraviljapinnast. Statistikaameti värske saagiuuringu andmetel saadi koristatud pinnalt kokku enam kui 1,56 miljonit tonni teravilja, mis on Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak. Võrreldes eelnenud aastatega on suurenenud nii kasvupind kui saagikus.

Statistika aluseks olevate uuringute meetodid võib laias laastus jagada kolme rühma: loendused, valikuuringud ja andmekogudest, -registritest saadud andmete taaskasutamine. Igal meetodil on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, aga ühtegi neist uuringumeetoditest ei saa kuulutada mõttetuks, nagu seda tegi Tiit Toomsalu oma artiklis.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,5% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 2,1%, teatab Statistikaamet.

15. septembriks oli koristatud 91% teravilja, 49% rapsi ja rüpsi ning 50% kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta I kvartalis võrreldes 2015. aasta I kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.

„Ettevõtete innovatsiooniuuring 2016–2018“ tulemuste põhjal olid 73% Eesti ettevõtetest innovaatilised. Innovaatiliseks loeti ettevõte, kes töötas uuringuperioodil välja kauba, teenuse või äriprotsessi, mis erines vähemalt ühe tunnuse poolest oluliselt varasemast tootest või protsessist.

Käes on Eesti rahvakalendrist tuntud mardipäev ja lähenemas kadripäev. Suveharjal tähistab kogu Eesti rahvas üksmeelselt jaanipäeva. Vähem tuntud on mihklipäev, tõnisepäev ja jüripäev. Uurisime, kuidas on rahvakalendri tähtpäevad mõjutanud nimevalikuid.

Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.